Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Küsimus peaministrile: miks te ettevõtjate usku Eesti riiki hävitate? (5)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Peaminister Jüri Ratas.
Peaminister Jüri Ratas. Foto: Mihkel Maripuu

Reformierakondlane Hanno Pevkur küsis täna Riigikogu infotunnis peaminister Jüri Rataselt, miks valitsus Eesti ettevõtjate kindlustunnet ja usku Eesti riiki hävitab.

 «Ma vaatan, et pooled Eesti tööandjatest hindavad valitsuse tegevuse mõju ettevõtluskeskkonnale negatiivseks. Ja ma loen tööandjate keskliidu arvamust, mis ütleb, et maksu- ja eelarvepoliitika peaks olema aus ja selgete eesmärkidega, edukuse halvustamine ja ümberjagamine ei motiveeri pingutama ega konkurentsivõimet parandama, » rääkis Pevkur.

Pevkuri sõnul on praeguse valitsuse maksupoliitika majanduslikult lühinägelik ja juhib riiki tupikusse. «Ja kui me paneme siia juurde kõik need maksutõusud, krediidiasutuste avansilise maksustamise, pakendiaktsiisi, gaasiaktsiisi tõusu, magusamaksu ja teedemaksu jne, siis tahaks teilt küsida, miks te seda teete. Miks te Eesti ettevõtjate kindlustunnet ja usku Eesti riiki hävitate?» nõudis Pevkur.

Peaminister vastas, et muudatustega valitsus toetab majanduskasvu, kasvatab inimeste sissetulekuid ning ühtlasi edendab tervislikku ja ka keskkonnateadlikku käitumist. «Valitsus panustab selgelt Eesti inimeste heaolu kasvu, näiteks tulumaksuvaba miinimumi 500 euroni tõstmise kaudu, » rääkis Ratas. «Mida see siis tähendab? See tähendab tegelikult, et tänu sellele efektiivne tööjõu maksumäär langeb järgmisel aastal 0,74% võrra sisemajanduse koguproduktist.»

Ratas lisas, et kindlasti soovib valitsus ka lihtsustada ja vähendada bürokraatiat. «Toon näiteks maksukeskkonna parandamise, ettevõtluskonto kontseptsiooni väljatöötamise, mille eesmärk on just väikeettevõtluse atraktiivsemaks muutmine ja aruandluse lihtsustamine," lausus peaminister.  Ta tõstis esile ka teatud maksutõusude ärajätmist, nagu näiteks majutusasutuste käibemaksu tõusu  ja diislikütuse aktsiisi tõusu ärajätmine järgmise aasta algusest. 

Tagasi üles