2014. aastast saadik on Eesti maksukoormus ainult kasvanud. Põhilised maksukoormuse muutumise põhjused on läbi aegade olnud maksumäärade tõstmine ja langetamine ning uute maksude kehtestamine. Ka võivad mõju avaldada muud ühekordsed tegurid.
Tellijale
Tuletame meelde: mis on mõjutanud maksukoormuse tõusu või langust läbi aegade? (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui aastal 1994 oli üleminekuaeg ja maksureform ning Eesti läks üle tänapäevasele maksusüsteemile, oli maksukoormus algul 36 protsenti ja hakkas siis järk-järgult langema – kuni jõudis 30–32 protsendi tasemele SKTst aastatuhande vahetuseks,» kirjeldas Aivar Sõerd, millise maksukoormuse tasemel Eesti majandus taasiseseisvumise järel alustas.
«Olin ise rahandusminister Andrus Ansipi esimese valitsuses ja siis oli maksukoormus aastatel 2005–2006 tasemel 30 ja 30,5 protsenti SKTst. Maksukoormus tõusis aastal 2007 tasemele 31,3 protsenti. See suurenes veidi peamiselt kiire maksutulude kasvu tõttu,» jätkas ta. Kunagise rahandusministri sõnul sai 2007. aasta riigieelarve tehtud ülejäägiga ja ülejääk oli 3,8 protsenti SKTst.