Eesti koht Euroopa riikide ülereguleerituse edetablis Nanny State Index (NSI) on paranenud (Eesti paikneb 28 Euroopa riigi seas 14. kohal), selgub EPICENTERi ja Estonian Business Schooli koostöös valminud uuringus.
Eesti on Euroopa riikide ülereguleerituse edetabelis 14. kohal
NSI on elustiili regulatsioone kajastav edetabel, mille poolt toodud andmed kinnitavad, et Euroopa Liidus on toidu, jookide, e-sigarettide ning tubakatoodete tarbimine ja kättesaadavus aina kulukam ning ebamugavam. Eesti on selles vallas erandiks.
Kõige vähem reguleeritud on indeksi kohaselt elu Tšehhis, Saksamaal ja Slovakkias. Kõige teravamalt pitsitavad regulatsioonid inimeste elu aga Soomes, Suurbritannias ja Iirimaal. Läti ja Leedu on oma kodanike elu rohkem reguleerinud kui Eesti.
Viimase aasta jooksul on enamus Euroopa Liidu riikidest muutunud üha enam ülereguleerituks ning vähem valikuvabaks. Peale kuue erandi, olid kõigi ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriikide näitajad 2017 Nanny State Index (NSI) edetabelis halvemad kui aasta varem.
Soome, Suurbritannia ja Iirimaa on kõige ülereguleeritumad riigid alkoholi, karastusjookide, toidu, e-sigarettide ja tubakatoodete kättesaadavuse osas, samas kui Tšehhi Vabariik ja Saksamaa on selles osas kõige liberaalsemad Euroopa Liidu riigid.
Enamuse Euroopa Liidu liikmesriikide halvemad tulemused edetabelis tulenevad Euroopa Komisjoni poolt välja antud uuest Tubakatoodete Direktiivist (TPD), mis jõustus 2016. aasta mai kuus, kuid samuti kohalike seadusandlike organite üha kasvavast soovist teha rohkem inimeste tervise huvides.
Mitmed riigid soovivad ühineda Ungari, Soome ja Prantsusmaaga selles osas, et kehtestavad erimaksu suhkrut sisaldavatele jookidele. Seda teed on juba läinud Belgia, kusjuures Iirimaa ning Ühendatud Kuningriik järgnevad nende eeskujule järgmisel aastal.
Läti ja Leedu on loonud pretsedendi, keelustades energiajookide müügi alla 18 aasta vanustele isikutele. Prantsusmaa keelustas 2017 aasta algusest alates tasuta gaseeritud jookide kättesaadavuse. Rootsi kavatseb reguleerida alkoholiga jäätise müügi, kusjuures Kreeka viib esmakordselt sisse maksu veinile ja kohvile.
Patroniseeriv elustiilipoliitika toob endaga kaasa terve rea probleeme ning kulutusi, kuid ei suuda tihti saavutada seatud eesmärke s.t. parendada rahva tervist.