:format(webp)/nginx/o/2017/04/26/6593285t1h591c.jpg)
Rail Balticu seaduseelnõu toob Eesti ettevõtjale põhjendamatuid riske võimaliku maksukoormuse tõusu näol ja seepärast kutsub EVEA üles riigikogu liikmeid mitte ratifitseerima Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkulepet ning korraldama Rail Balticu ehitamise küsimuses rahvahääletus.
«Eesti, Leedu ja Läti Vabariigi valitsuste vahelise Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seadusega võtab riik endale täna määramata suurusega rahalise kohustuse, mida ei saa kindlasti heaks kiita ei eesti inimene ega ka eesti ettevõtja,» toonitas EVEA (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon) president Kersti Kracht. «Kõige enam tähendab see maksukoormuse tõusu,» lisas ta.
EVEA leiab, et riigi infrastruktuur vajab ajakohastamist, isegi väga vajab. Aga seda tuleb teha vastutustundlikult ja jätkusuutlikult. Ajakohastamine ei tähenda alati uue ehitamist. Rail Balticu valmis ehitamise riskid, mida riik antud seaduseelnõuga võtaks, on Eesti riigi eelarvele pikaajalised ja seda ettenägematult koormavad.
Suurim risk seaduseelnõus peitub EVEA hinnangul selles, et riik võtab endale pikaajalise siduva kohustuse ehitada Rail Baltic valmis sõltumata sellest, milliseks kujuneb Euroopa Liidu toetus projektile järgnevatel eelarveperioodidel või kas tegelikud ehituskulud osutuvad esitatud äriplaanist oluliselt suuremateks ning kas realiseerub kiire raudteeühendus Leedust edasi.
Samuti vajab mainimist see, et täna ei ole mingit kindlust, et selle raudteetrassi ehitamisel saaksid tööd just eesti ettevõtjad, kuna riik korraldab paljudel juhtudel rahvusvahelised hanked. Täna väljareklaamitud loodavad tuhanded töökohad võivad seega tähendada ajutist, kas siis välismaist või ka kodumaist tööjõudu, mis pikas perspektiivis ei tõsta meie SKTd.
Viieteistkümnest aktiivsest ettevõtjast koosnev EVEA volikogu teeb ettepaneku lükata ratifitseerimise eelnõu tagasi ja korraldada Rail Balticu ehitamise küsimuses rahvahääletus, et saada rahva mandaat nii suuremahulise ja riskantse projekti elluviimiseks või viia kokkuleppesse sisse klausel, mille kohaselt kuni aastani 2020 võib teha üksnes selliseid kulutusi, mis on täielikult kasutatavad ka juhul, kui Rail Balticu projekti Euroopa Liidu järgmisel perioodil vahenditest ei rahastata.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)