/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2017/05/10/6644285t1h808b.jpg)
Valitsus kiitis kolmapäevasel istungil heaks täiendava pakendite aktsiisi kehtestamise. «Täna ollakse pigem olukorras, kus valitsus sõidab ettevõtjatest lihtsalt teerulliga üle,» kommenteeris otsust kaubandus-tööstuskoda.
Kaubandus-tööstuskoda pakendiaktsiisist: valitsus sõidab ettevõtjatest teerulliga üle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõu eesmärgi, 15-20 miljonit eurot riigieelarvesse, plaanitakse saavutada pakendiaktsiisi kaheastmeliseks muutmise kaudu. Tulevikus hakatakse maksustama pakendite turule toomist ning jätkatakse kehtiva sihtarvudeni taaskasutamata jäetud pakendi maksustamisega, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
«Oluline on välja tuua, et eelnõu kommenteerimiseks anti huvigruppidele aega vaid napp neli päeva ja arvamused tuli esitada möödunud reedeks. Igasugune tagasiside neile kommentaaridele puudub. Samuti ei ole ministeeriumid pidanud vajalikuks täita neile seadusega pandud kohustust vastata meie varasematele pöördumistele 30 päeva jooksul,» ütles kaubanduskoja peadirektor Mait Palts.
Palts selgitas, et kaubandus-tööstuskoda, toiduainetööstuse liit, kaupmeeste liit ja keemiatööstuse liit saatsid juba 7. aprillil rahandusministeeriumile ja keskkonnaministeeriumile kirja, milles soovisid vastuseid planeeritava pakendiaktsiisi kohta. «Täna, 10. mail pole ministeeriumitelt paraku vastuseid tulnud. Neid vastuseid ei sisaldanud ka eelnõu,» kinnitas Palts.
«Lisaks saatis kaubanduskoda koos tööandjate keskliiduga 4. aprillil kirja peaminister Jüri Ratasele, millega juhtisid tema tähelepanu planeeritava panditulumaksuga seonduvatele probleemidele. Ka sellele pole endiselt vastust tulnud,» sõnas ta.
Pakendi turule toomise aktsiisi tasub see, kes selle Eestis esmakordselt kättesaadavaks teeb ning kuna see ei ole seotud pakendi taaskasutamisega, ei kehti sellele ka vastavad vabastused. Maksuperiood on kvartal.
Eestis turule lastud pakendile kohaldatavad määrad saadakse sihtarvudeni taaskasutamata jätmise määrade korrutamisel koefitsiendiga 0,1. Näiteks sihtarvudeni taaskasutamata plasti puhul on 3 eurot kilogrammi kohta, metalli puhul 2,5 eurot kilogrammi kohta ja puidu puhul 0,3 eurot kilogrammi kohta.
Lisaks muudetakse eelnõuga pakendi turule toomise andmete esitamise korda. Pakendiettevõtja hakkab esitama andmeid turule toodud pakendi kohta pakendiregistrile. Pakendi taaskasutamisega seotud aruandluse ning pakendiregistrile andmete esitamise nõuded jäävad taaskasutusorganisatsioonide jaoks samaks.
Deklareerimise lihtsustamiseks hakkab pakendiregistri ja e-maksuameti andmete vahetus toimuma üle x-tee. Luuakse võimalus, et ettevõtja ei pea maksu- ja tolliametile eraldi pakendiaktsiisi deklaratsiooni esitama, vaid maksuhaldur saab andmed Keskkonnaagentuuri pakendiregistrist, mille alusel luuakse eeltäidetud aktsiisideklaratsioon.
Plaanitavat maksutõusu on kritiseerinud erinevad ettevõtjate esindusorganisatsioonid kui ka MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon. Kriitikud on välja toonud, et selline maksutõus tõenäoliselt pakendite kasutamist ei vähenda, kuid suurendab halduskoormust ja pettuseriski.
Seadus on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2018.
Paltsi sõnul pole palju räägitud valitsuse ettevõtjatest hoolimine, nendega suhtlemine ja koostöö tegemine tänase seisuga tõsiselt võetav. «Poliitikute poolt oleks ausam otse välja öelda: «Me teeme need muudatused ära igal juhul ja ärge hakakegi nende arutamisele või analüüsimisele aega raiskama, vaid asuge kohe rakendama.» Sellega jääks ära tarbetu töö ja kõik saaksid aru, kuidas asjad tegelikult on, ning hea õigusloome käigu kus seda ja teist,» ütles Palts.