Startup-viisa on Eestise toonud esimesed välismaalased

Ministri kohtumine startup-ettevõtetega Foto: Aivar Pau

Jaanuaris jõustunud välismaalaste seaduse erandi ehk startup-viisa abil on Eestisse idufirmandusega tegelema saabunud esimesed inimesed.

Selle aja jooksul on startup-viisale kandideerimiseks esitanud ekspertkomisjonile avalduse 106 startup-ettevõtjat 29 riigist. Positiivse otsuse on saanud 39 ja negatiivse 62 avaldust, hindamisel on viie ettevõtte avaldused.

Kõige enam kandideerijaid on olnud Ukrainast, Indiast, Venemaalt, Valgevenest ja Türgist. Seejuures kõige edukamaks on osutunud Ukrainast, Valgevenest ja Türgist pärit kandidaadid.

Lisaks on Eesti startup'is töötamise jaoks viisat või elamisluba taotlenud 42 inimest, neist kõige enam positiivseid otsuseid on saanud Ukraina ja USA kodanikud. Kandideerinuid on aga ka näiteks Kolumbiast, Lõuna-Aafrika Vabariigist ja Filipiinidelt, kes tänasel hetkel veel oma taotluste kohta otsuseid ootavad.

Startup-viisa lihtsustab kolmandatest riikidest pärit startup'idele Eestisse ümberasumist ning Eesti startup-ettevõtetel välistöötajate Eestisse värbamist.

Ettevõtlusviisat polegi varem Eestis olnud, nüüd on see esmakordselt erandina startup'idele loodud. Ettevõtluseks elamisloa taotlemisel on nõudeks olnud minimaalne 65 000-eurone investeering ettevõttesse, mis aga startup'idele uue erandiga ei kohaldu. Siinkohal tuleb ka mängu startup-ekspertkomisjon, kes annab igale taotlusele hinnangu, kas tegu on startup'iga või mitte.

Eesti startup'i tööle tulemisel on aga võrreldes varasemate nõuetega alandatud palgakriteeriumit ning samuti ei kohaldu nõue saada töötukassalt luba selle töötaja Eestisse värbamiseks. Lisaks võib uue seadusega lühiajaline startup-töötaja viibida riigis 12 kuud, samas kui teistele välistöötajatele kohaldub nõue riigis viibimiseks ainult kuni 9 kuud 12-kuulise perioodi jooksul.

Taotluse protsess aga startup-viisa puhul tavapärasest lühem ei ole.