:format(webp)/nginx/o/2017/05/08/6637185t1hc868.jpg)
Veel mõned kuud tagasi tundus täiesti lootusetu võita Emmanuel Macroni pakutava majandusliku programmiga isegi Saksamaa valimistel. Kui edu lootust üldse oli, siis mõne ülikooli riigirahanduse professori konkursil, kirjutab riigiteaduste õppejõud Viljar Veebel.
/nginx/o/2017/05/09/6639903t1h6bca.jpg)
«Tema osutatud probleemid nii Prantsusmaa kui ka Euroopa Liidu majanduses on aga selgemast selgemad: võrreldes 2000. aasta tasemega on tööstustoodang kasvanud ainult Saksamaal, samas kui enamik võlgnikriike eesotsas Itaalia ja Kreekaga toodavad üle neljandiku vähem kui aastatuhande alguses,» osutab Veebel Äripäeva arvamusloos.
Ka tõdeb ta, et loomulikult on ka Euroopa Keskpank igati Macroni pakutud reformiideede vastu. «Milleks neile vähem tähtsust ja ebameeldiv laenude tagasinõudmise töö,» põhjendab ta ja lisab, et ideed, et prantslased peaks rohkem ja odavamalt töötama ja sakslased investeeringute kaudu kulutama, on suurt Euroopa majanduspilti vaadates täiesti teadusega kooskõlas, paraku ei vaata valija suurt pilti ega analüüsi olusid teaduse põhjal.
«Eesti poolt jääb Macronile aga palju jaksu soovida, sest meile tähendaks tema poliitika õnnestumine tihedamat integratsiooni, aga vähem subsiidiume ja laenutagasimakseid Kreeka eest,» märgib Veebel.
Loe lähemalt Äripäevast.
/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)