/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)
/nginx/o/2017/05/09/6639653t1ha29a.jpg)
Kuigi pahatahtlikud pankrotid solgivad ettevõtluskeskkonda, pole enamik probleemi lahenduseks välja käidud ideid seadusega kooskõlas, ütles äriõiguse dotsent Andres Vutt.
Karm ärikeeld takerdub seadusesse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Äripäev kirjutas aprillis, et Eesti Võlausaldajate Liit pakkus justiitsministeeriumile välja rea ettepanekuid, mida peaks tegema selleks, et vähendada pahatahtlikke pankrotte ja lahendada maksejõuetuse probleemi, vahendab leht.
Nii maksumaksjate liidu tegevjuht Lasse Lehis, kes aitas sügisel võlausaldajate liidul ettepanekuid koostada, kui ka ettevõtja Jaan Puusaag toetavad võlausaldajate liidu ettepanekuid, viimane põhjendusega, et pahatahtlikke pankrotte on Eestis liiga palju ja võlgade maharaputamiseks kasutatakse ohtralt tankiste.
Küll aga ütles Tartu ülikooli õigusteaduskonna äriõiguse dotsent Andres Vutt, et enamikku võlausaldajate liidu tehtud maksejõuetuse probleemi lahendusi pole põhiseaduse järgi võimalik rakendada. «Näiteks ärikeelu karmimaks muutmine – riigikohus pani mõni aasta tagasi ärikeelu rakendamise standardid paika ja kui arvestada inimeste põhiõigusi, polegi võimalik teistsuguseid standardeid enam teha,» selgitas ta.
Juba aastaid on räägitud sellest, kuidas ainuüksi ühes aastas osutub maksejõuetuks ligi 7000 ettevõtet, kellest jääb maha 20-30 miljonit eurot võlgasid.
Loe lähemalt Äripäevast.