/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
Euroopa Liidu (EL) heitkogustega kauplemise süsteemi kolmandal perioodil ajavahemikul 2013–2020 tuleks elektrisektori ettevõtetel kõik oma saastekvoodid osta, kuid teisipäevane Euroopa Komisjoni otsus lubab Eestil ja veel üheksal liikmesriigil anda elektrijaamadele piiratud hulgal tasuta saastekvoote.
Komisjon lubab Eestil elektrijaamadele jagada tasuta saastekvoote
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liikmesriigid kiitsid otsuse elektrijaamadele tasuta saastekvoote eraldada üksmeelselt heaks mullu novembris toimunud EL-i kliimamuutuste komitee istungil ning teisipäeval võttis Euroopa Komisjon selle otsuse ametlikult vastu, teatas komisjon.
Kõik kümme kõnealust liikmesriiki – Eesti, Bulgaaria, Küpros, Tšehhi, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola ja Rumeenia – peavad komisjonile 30. septembriks taotluse esitama, kui nad soovivad elektrijaamadele tasuta saastekvoote anda. Komisjon hindab taotlusi ning omab õigust kuue kuu jooksul kogu taotlus või osa sellest tagasi lükata.
Kuna selline taotlus on erand üldreeglist, mille kohaselt peab elektrisektor alates 2013. aastast oma saastekvoodid ostma kas enampakkumisel või järelturul, siis tahab komisjon kindel olla, et sellise erandi tegemine ei tööta vastu saastekvootidega kauplemise direktiivi üldeesmärkidele ega osutu kokkusobimatuks EL-i riigiabi eeskirjade ega siseturueeskirjadega, seisab komisjoni teates.
Saastekvootidega kauplemise direktiivi uuendatud versiooni kohaselt arvab komisjon elektritootjatele tasuta antavad saastekvoodid maha liikmesriigile enampakkumisel müümiseks antavast saastekvootide arvust. Komisjon märkis, et seetõttu vähendab tasuta jagamine enampakkumise tulusid, kuid ei mõjuta eraldatavate saastekvootide koguarvu ega ka teistele liikmesriikidele saastekvootide eraldamist ega nende enampakkumistulusid.
EL võttis heitkogustega kauplemise direktiivi vastu 2009. aastal ning see moodustab osa kliima- ja energeetikaalaste õigusaktide kogumist.