Majanduskomisjon saatis Rail Balticu lepingu esimesele lugemisele

Rail Balticu vastane meeleavaldus Foto: Jörgen Norkroos

Riigikogu majanduskomisjon otsustas esmaspäeval saata Eesti, Läti ja Leedu valitsuste vahelise Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 17. mail.

Majanduskomisjoni esimehe Aivar Koka hinnangul on projekti esimeses etapis oluline valmis ehitada taristud, mis on Eesti riigile igal juhul vajalikud. «Tähtis on lõpetada Vanasadama ja lennujaama trammitee ühendus, ehitada välja Ülemiste transpordikeskus ja Pärnu raudteejaam ning ühendada Ülemiste transpordikeskus lennujaamaga,» ütles Kokk pressiteates ja lisas, et kiirete ühenduste saavutamiseks tuleb investeerida ka ülejäänud Eesti raudteevõrku.

Kokk märkis, et eelnõu esimese ja teise lugemise vahel on majanduskomisjonil kavas tutvuda õiguskantsleri ja riigikontrolli arvamustega Rail Balticu lepingu kohta.

Kolme Balti riigi peaministrid allkirjastasid Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkuleppe tänavu 31. jaanuaril. Kokkulepe jõustub, kui selle ratifitseerivad kolme Balti riigi parlamendid.

Eelnõu tutvustanud majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul ootas valitsus enne eelnõu riigikokku saatmist ära Rail Balticu tasuvusanalüüsi, mille viis läbi konsultatsioonifirma EY (eelmise nimega Ernst & Young). Simsoni sõnul hakkas Läti parlament Rail Balticu lepingut arutama juba aprillis, Leedu parlament alustab arutelu maikuus.

Majanduskomisjoni aseesimehe Toomas Kivimägi sõnul näitas EY tasuvusuuring, et Rail Baltic on majanduslikult ja finantsiliselt põhjendatud. «Uuring lükkas ümber müüdi hiigelsuurtest kohustustest osalevatele riikidele peale raudtee valmimist. Uuringu kohaselt vajab raudtee haldamine esimesel viiel aastal finantstuge summas 28,6 miljonit eurot kolme riigi peale kokku ehk hinnanguliselt 2 miljonit eurot aastas riigi kohta. Alates kuuendast aastast kaob vajadus lisarahastuse järele,» ütles Kivimägi.

«Rail Baltic on ennekõike Euroopaga kiire ühenduse loomise projekt. On loomulik, et riigid võtavad endale sellega kohustusi nagu ka kõigi teiste suuremate infrastruktuuriprojektide rahastamisega,» sõnas Kivimägi ning lisas, et kaudne kasu on aga sadu kordi suurem.

EY uuringust lähtub. et lma Euroopa Liidu (EL) kaasfinantseerimiseta, millest loodetakse 85-protsendi ulatuses kapitalikulutuste rahastamist, poleks Rail Balticu projekt rahaliselt elujõuline. Selle diskonteeritud tulud ehk tulevikus tekkivate kulude-tulude tänane väärtus ei kata diskonteeritud investeeringu kulusid kogu projekti eluea vältel.

Kui arvestada diskonteeritud määraga ehk raha tänase väärtusega, on raudtee rajamise investeerimiskulud 4,2 miljardit eurot, millele lisanduvad selle käigushoidmise kulud 909 miljonit eurot. Projekti tulud on aga üksnes 898 miljonit ja jääkväärtus 255 miljonit eurot, mistõttu on projekti eluea kogumiinus kokku 3,96 miljardit eurot.

Rail Balticu (RB) raudteeühenduse arendamise kokkulepe fikseerib õiguslikult siduva dokumendina riikide kohustused, mis on vajalikud RB raudteeühenduse rajamiseks Balti riikide kaudu Kesk-Euroopasse. Kokkulepe määrab kindlaks RB üldised tehnilised parameetrid, marsruudi ja rajamise tähtaja.

Kokkuleppes lepitakse kokku RB ehitamise eeltingimustes, nende täitjas, ühisettevõtte RB Rail AS rollis eeltingimuste täitmisel ning RB rajamises kuni täieliku kasutusvalmiduse saavutamiseni. Kokkulepe reguleerib ehitatava infrastruktuuri ja sellealuse maa omandiküsimusi ning ehitamise rahastamise tingimusi. Lepitakse kokku juurdepääsu tagamises RB infrastruktuurile ning antakse üldised suunised RB haldamiseks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja määramiseks.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu menetlus toimub Riigikogu täiskogus kahel lugemisel. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 31. mail.