/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2014/03/08/2880956t1h1fe5.jpg)
Esmaspäeval kohtuvad Tallinnas Eesti, Läti, Leedu ja Poola peaministrid, arutamaks erimeelsusi regionaalse LNG terminali ja elektrivõrgu sünkroniseerimise osas.
Balti peaministrid vaidlevad Tallinnas LNG terminali ja elektrivõrgu üle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kindlaid otsuseid ega kokkuleppeid pole esmaspäeval plaanis allkirjastada, kuid Leedu energeetikaministri Žygimantas Vaičiūnase sõnul tulevad arutusele muuhulgas ka Leedu plaan taotleda Klaipeda LNG terminalile 100-150 miljoni euro ulatuses Euroopa Komisjoni toetust ning Baltimaade elektrivõrgu ühendamine Lääne-Euroopaga.
«Arutatakse turvalise pikaajalise gaasitarne kindlustamist Balti riikidesse ning kõige kuluefektiivsemat lahendust Balti riikidele. Kindlaid otsuseid ei tehta, see on protsess,» ütles Vaičiūnas.
Eesti peaminister Jüri Ratas ütles kohtumise eel, et väga oluline on saada võimalikult kiiresti selgus, kuidas Balti riikide elektrisüsteem sünkroniseeritakse Kesk-Euroopa süsteemiga.
«Sünkroniseerimine Euroopa energiasüsteemiga peab tagama Balti riikide varustuskindluse ja energiajulgeoleku nõutaval tasemel, võimaldama elektrituru toimimist tänasel kujul ning projekti mõju elektri lõpphinnale peab jääma võimalikult väikeseks,» märkis Ratas.
Ratase sõnul toetab Eesti regionaalse terminali plaanidega edasi liikumist. «Leedu poolt Klaipeda sadamasse renditud ja laeval asuv veeldatud maagaasi terminal tõi kiire lahenduse regiooni gaasi tarneallikate mitmekesistamiseks, kuid pikaajaline lahendus oleks siiski Soome lahe rannikule rajatav regionaalne LNG terminal,» ütles peaminister.
«Regionaalne LNG terminal peab tekkima lähtudes turuloogikast. Kui esineb turutõrge on võimalik taotleda regionaalse LNG terminali rajamiseks Euroopa Liidu kaasfinantseerimist,» rääkis Ratas.
Eesti ja Läti pole nõus Poola ja Leedu plaaniga ühendada Balti elektrivõrk Lääne-Euroopaga läbi ühe LitPoli ühenduse ning leiavad, et tuleks rajada ka teine ühendus. Eesti ja Läti on teatanud, et juhul kui teist LitPoli ühendust ei ehitata, kaalutakse sünkroniseerimist läbi Põhjamaade.
Euroopa Komisjoni teadusuuringute keskus leidis, et kõige parem viis Balti elektrivõrgu sünkroniseerimiseks Euroopaga oleks läbi kahe LitPoli ühenduse. Kahe ühenduse maksumus oleks hinnanguliselt 770-960 miljonit eurot, kui sünkroniseerimine ühe ühenduse kaudu maksaks 900 miljonit eurot. Baltikumi Põhjamaadega sünkroniseerimine võiks maksma minna 1,36 - 1,41 miljardit eurot.
Peale seda kui Eesti ja Läti avaldasid kahtluseid ühe LitPol ühenduse kaudu sünkroniseerimine läbi viia, Leedu süsteemihaldur Litgrid tegi ettepaneku teise ühenduse rajamiseks 2025. aastal. Samal ajal kui kava kohaselt peaks toimuma Baltikumi Venemaa ja Valgevene (BRELL) elektrisüsteemist desünkroniseerimine.