N, 2.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Keskkonnaaktivistid jäävad piiriehitusest kõrvale

Siiri Liiva
, reporter
Keskkonnaaktivistid jäävad piiriehitusest kõrvale
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Eesti ja Venemaa piir
Eesti ja Venemaa piir Foto: Marko Saarm / Sakala

Kuigi võiks eeldada, et kagupiirile plaanitaval taral on suurem keskkonnamõju kui ülekäikudega raudteel, on avalikku kära selle ümber olnud märksa vähem kui kolme Balti riiki läbiva Rail Balticu ümber.

«Mis puudutab suurulukite liikumist, siis on leitud, et seal head lahendust ei ole,» põhjendas märtsi alguses keskkonnaminister Marko Pomerants, miks on kagupiiri ehitamisel otsustatud peamiselt piiritara kasuks, samas kui näiteks Rail Balticu raudteele on plaanitud 30 ökodukti loomadele.

Tema sõnul lähtutakse kagupiiri puhul ennekõike sellest, et loomadele jääb talvisel ajal Peipsi järv ja teised liikumisvõimalused läbi vee. «Seal on ka sihtkaitsevööndis kaitsealad ja vaatamegi, kust seal saab ümber minna nii, et loomadel oleks liikumisruumi ja riik oleks turvaline,» lausus keskkonnaminister, tunnistades olukorra keerukust.

-Läbikäikudest ei pruugi piisata

Kui viimasel paaril aastal on avalikkuses olnud häälekalt kuulda huvigruppide, sealhulgas keskkonnakaitsjate seisukohti Rail Balticu suhtes, siis kagupiiri ehituse üle pole  ühelgi huvigrupil suuremat nurinat olnud. Pomerants tunnistas, et see teema pole ka keskkonnaorganisatsioonidega üles tõusnud.

«Tegemist on riigikaitseobjektiga ja praegusel juhul ei toimu meie teada avalikustamist ega kaasamist,» selgitas Eesti suurima keskkonnaorganisatsiooni Eestimaa Looduse Fond (ELF) teabejuht Mariliis Haljasorg, miks nemad ei ole piiriehituse keskkonnamõju kohta arvamust avaldanud.

Siseministeeriumist öeldi, et 2014. aastal loodi idapiiri väljaehitamiseks ministeeriumideülene töörühm. «Seda just nimelt eesmärgiga kaasata kõik huvigrupid,» kinnitas kommunikatsiooninõunik Kristin Rammus. Ta lisas, et üldiselt on piiri väljaehitamine tavapärane projekt, milles lähtutakse ehitusseadustikust, ainult et praegusel juhul tegeleb kooskõlastamise ja kaasamisega politsei- ja piirivalveamet (PPA).

«Nii keskkonnaministeerium kui ka keskkonnaamet on siseministeeriumile ning PPA-le lubanud, et me nõustame neid kõiges selles, mis keskkonnaküsimusi puudutab,» ütles keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juht Taimo Aasma.

«Me oleme seni olnud kindlal arusaamisel selles kontekstis, mis puudutab kaitsealasid – või siis Natura alasid –, et seal tuleks see eraldi läbi arutada, ja PPA on ka nõustunud, et kaitsealadel tuleks see mõjuhindamine ikkagi teha,» märkis Aasma.

Keskkonnaameti nõunik Roland Müür, kes on samuti kagupiiri teemaga pikalt tegelenud, lisas, et ainuke koht, kus neil on võimalik otsustavalt sõna sekka öelda, on need juhud, kui piirirajatised ulatuvad otseselt kaitstavatele aladele. Üks selline juhtum oli ka mõni aasta tagasi, kui tehti Natura mõjude eelhindamine ja kaitsealade välispiiridelt väikeses mahus metsaraadamine.

Enim mures on aga keskkonnaametnikud selle pärast, kas praegu kokku lepitud läbikäigukohtade arvust loomadele ikka piisab. «Piiriribale jääb neli väikest järve ja ka nende kaldad jäävad avatuks. Mida me oleme aga jahimeestega arutanud, on see, kas see on piisav,» sõnas Aasma. Ka ütles ta, et kui alguses oli neil läbikäigukoha asjus üle kümne ettepaneku, siis nüüd on see arv taandunud kahele.

Mis aga puudutab Rail Balticu ja kagupiiri ehituse keskkonnamõju võrdlust, siis on Roland Müür seisukohal, et selles suhtes on riigipiiri väljaehitamine ikkagi leebem projekt.

«Üks on kogu Eestit poolitav taristu, aga siin on ainult Kagu-Eesti ehk jupp Eestimaast. Praegu näeme, et väga suured loomastiku rände võimalused on suurtel järvedel: Peipsi ja Pihkva järvel. Me ei näe olukorda nii kriitilisena,» rääkis keskkonnaameti nõunik.

-Riigipiiri ja raudtee erinevus

«Riigipiiri ehitamine on üks võtmeküsimusi meie riigi julgeoleku suurendamisel, mistõttu ei ole asjakohane võrrelda seda ettevõtmist raudteetranspordi teenuse laiendamisega,» lausus PPA integreeritud piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme.

Ta lisas, et piiririba puhul on tegemist riigikaitse maaga ja sellele rajatavaid seiresüsteeme käsitletakse riigi julgeoleku kaitse ja tsiviilkaitse vahendina. «Kui soovime piiri välja ehitada selleks, et riigile suuremat julgeolekut tagada, kaasneb sellega tahes-tahtmata teatud ulatuses mõju keskkonnale,» märkis Neider-Veerme.

Neider-Veerme sõnul on loomade läbipääsude rajamise küsimuses toimunud mitu arutelu keskkonna- ja siseministeeriumi ametnike vahel. Loomadele rajatakse kolmes paigas kokku kuus läbipääsu. «Need paigad on piiriveekogud, mis on metsloomadele tavapäraseks joogikohaks. Piiriveekogude servadesse jäetakse umbes 50–100-meetrised läbipääsud,» rääkis ta.

PPA esindaja lisas, et ehitusmaterjalidest kasutatakse sertifitseeritud materjale, mis on näiteks loomatõkkeaia puhul laialt kasutuses. «Tingimustest on võimalik välja tuua füüsilised parameetrid, näiteks loomatõkkeaia kõrgus, materjali tõmbetugevus jms. Keskkonnaministeerium kooskõlastab ehitusprojektid ja selle käigus kooskõlastatakse ka materjalid.»

Kuigi ka Neider-Veerme kinnitas, et nad on keskkonnaministeeriumiga jõudnud Natura alade keskkonnamõju hindamises kokkuleppele, kuna see puudutab Natura 2000 alale rajatavat patrullteed Narva jõel, rõhutas ta, et tegemist ei ole avaliku protsessiga.

«See on ühe alaprojekti oluline komponent, mitte soov avalikuks keskkonnamõjude hindamiseks,» sõnas PPA esindaja.

FAKTIKAST

Piir ja huvigruppide kaasamine

•          Eesti-Vene piiril asuva maa võõrandamise ja teiste arenduskavatsustega tehti algust 2001. aastal.

•          Aastail 2007–2008 andis keskkonnaministeerium eksperdihinnangu ning kehtestas tingimused ehitustöödele, vähendamaks nende mõju keskkonnale.

•          2014. aastal tegevust alustanud idapiiri väljaehitamise töörühma kaasati kõik huvigrupid, sealhulgas keskkonnaministeerium.

•          Siseministeeriumile on partneriks keskkonnaministeerium ja viimane on kaasanud arutellu seltse ja ühinguid.

•          PPA seisukoht on, et arutlusse on kaasatud kõik need osalised, kelle seisukohad võimaldavad teha arukaid ja keskkonda võimalikult säästvaid otsuseid.

Allikas: PPA

KOMMENTAAR

Jaanus Remm

Eesti Terioloogia Selts

Kagupiirile aia rajamine kogu või enamiku piiri ulatuses on oma mõju poolest metsloomadele kindlasti võrreldav Rail Balticu ulukiaedadega. Võib-olla isegi tugevama mõjuga.

Teemat on arutatud Eesti Terioloogia Seltsis ning probleem on tunnistatud kompleksseks, tõsiseks ja hästi läbi mõeldud lahendust vajavaks. Kutsusime 2015. aastal terioloogia sügiskooli teemat arutama Aivar Lõhmuse PPAst ning väljendasime huvi olukorra lahendamises osaleda.

Ametlikele aruteludele terioloogia seltsi ega meie liikmeid eraldi minu teada kutsutud ei ole. Mäletamist mööda pidavat PPA ja siseministeerium piiriaia ja ulukite lahenduse teemal suheldama keskkonnaministeeriumiga.

Paljud Eesti ulukipopulatsioonid on tihedalt seotud idapoolsete aladega. Metsloomad ju administratiivpiiridest ei tea. Terviklikud ulukipopulatsioonid levivad üle piiri ning saaksid piiritaraga jagatud üksteisest eraldatud osadeks. Kui piiril on pikemaid ilma aedadeta lõike, ei pruugi olukord kujuneda hulluks.

Kuid seda juhul, kui ilma aedadeta piirilõigud ühtivad aladega, mida ulukid sageli kasutavad. Peale selle on Euroopast teada juhtumeid, kui metsloomad ja linnud on piiriaedadesse takerdunud (sh okastraati) ning piinarikkalt hukkunud. Selle vältimiseks on kindlasti võimalusi, kui valida piiriaiale sobiv tehniline lahendus.

Eesti Terioloogia Selts ühendab eksperte, kellel on hea kogemus nii Rail Balticu raudtee kui ka maanteede ulukiläbipääsude ja aialahenduste planeerimisel.

Märksõnad
Tagasi üles