Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Kildanafta on tagasi (3)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Maaklerid jälgivad New Yorgi börsil naftahinna liikumist.
Maaklerid jälgivad New Yorgi börsil naftahinna liikumist. Foto: LUCAS JACKSON/REUTERS

Nafta hind langes eelmisel nädalal madalaimale tasemele alates novembrist, sest kildanafta tootmine Ameerika Ühendriikides kasvab taas kiiresti.

Brenti toornafta hind lõpetas reedese kauplemispäeva 49,10 dollari tasemel barreli eest, olles varahommikul kukkunud 46,64 dollarini. Reede varahommikul oli näha selget paanikamüüki, sest vähem kui kümne minutiga kukkus musta kulla hind üle kolme protsendi, kusjuures kauplemismaht ületas 14 korda tavalist mahtu.

Peamiselt New Yorgi kaubabörsil kaubeldava WTI (West Texas Intermediate) hind kukkus 43,76 dollarini barreli eest ja lõpetas kauplemispäeva veidi ülalpool 46 dollari taset.

Nädalaga odavnes nafta hind 6,5 protsenti, mis peaks väljenduma sel nädalal ka mootorikütuste jaehindades. Eelmisel nädalal eirasid kohalikud kütusemüüjad nafta maailmaturuhinnalangust täielikult – uudisteagentuuri BNS andmetel oli Eesti (reedese seisuga) ainus Balti riik, kus kütuste hinnad kerkisid.

Reede pärastlõunal hakkas nafta hind aga taas tõusma, sest OPECi juht Adeeb al-Aama ütles Reutersile, et nii OPEC kui ka naftakartelli mitte kuuluvad liikmesriigid on väga lähedal kokkuleppele, et pikendavad tootmise vähendamist 1,8 miljoni barreli võrra ööpäevas veel kuue kuu võrra.

«Arvestades praeguseks teadaolevate andmetega, on meil kasvav veendumus, et turu taastasakaalustamiseks on vaja toodangukärpe kestust pikendada kuue kuu võrra, aga selle kestus ei ole veel kindel,» ütles naftakartelli juht.

OPECi allikad on öelnud Reutersile, et kartell tõenäoliselt otsustab pikendada kärbete kestuse üle 25. mail, mil naftaministrid kohtuvad, aga suurem kärbe on ebatõenäoline.

Venemaa energeetikaminister Aleksander Novak ütles neljapäeval, et Venemaa seisukohalt tuleks kokkulepet OPECiga veel kuueks kuuks pikendada.

Reede pärastlõunasele hinnatõusule vaatamata on musta kulla hinnatase seal, kus see oli novembris, mil OPEC otsustas naftatootmist vähendada.

«See hinnatõus, mida me täna (reedel – T.O.) nägime, oli lihtsalt korrektsioon ülemüüdud turule, mis paaril viimasel päeval toimus,» ütles Bloombergile investeerimispanga RBC Capital Markets tooraineturgude strateeg Michael Tran.

Pärast OPECi möödunud aasta novembris tehtud otsust vähendada tootmist 1,8 miljoni barreli võrra ööpäevas kerkis nafta hind tublisti üle 55 dollari taseme ning jaanuari alguses tõusis kõrgeimale tasemele alates 2015. aasta juulist. Analüütikud ennustasid, et naftabarreli hind tõuseb tublisti üle 60 dollari taseme.

See julgustas Ameerika Ühendriikide kildanafta tootjaid naftat rohkem pumpama, tulemusena kasvas sealne tootmine 16 nädalat järjest, mis oli pikim tõusuperiood alates 2011. aastast. Tootmise kasvule on aidanud kaasa tehnoloogia areng ning naftatootjate parem finantsiline olukord.

Naftaväljadele teenusepakkuja Baker Hughes andmetel on Ühendriikides reedese seisuga 877 naftapuurtorni, mis on 462 võrra enam kui aasta tagasi.

«Paljud globaalsed tegijad ei uskunud, et USA tootmine on sellisel hinnatasemel võimeline taastuma nii kiiresti,» ütles kütuste ja metallide turgudele spetsialiseerunud uudisteagentuuri Platts naftaturgude vanemanalüütik Jenna Delaney.

Nüüd usuvad mõned analüütikud, et järgmisel aastal kerkib sealne tootmine rekordtasemele, praegune pärineb eelmise sajandi seitsmekümnendatest aastatest.

Mitmed analüütikud ja spetsialistid usuvad, et OPECi strateegia turu stabiliseerimiseks selle «rebalansseerimise» teel on täielikult läbi kukkunud. Toodangu vähendamine 1,8 miljoni barreli võrra eelmise aasta oktoobri seisuga võrreldes on musta kulla globaalset laoseisu mõjutanud vähe või praktiliselt üldse mitte.

Samas andis novembrist kuni jaanuarini kerkinud hind uue tõuke kildanafta tootmisele. Eelmisel nädalal kasvas naftatootmine USAs 9,29 miljoni barrelini ööpäevas, mis on kõrgeim tase alates 2015. aasta augustist.

Kuulduste järgi pole aga isegi OPECi kokkuleppe pikendamine kindel. «Liiguvad sosinad ja kuulujutud, et kokkulepet isegi ei pikendata,» ütles Bloombergile riskifondi Again Capital partner John Kilduff.

Brenti toornafta hind lõpetas reedese kauplemispäeva 49,10 dollari tasemel barreli eest, olles varahommikul kukkunud 46,64 dollarini. Reede varahommikul oli näha selget paanikamüüki, sest vähem kui kümne minutiga kukkus musta kulla hind üle kolme protsendi, kusjuures kauplemismaht ületas 14 korda tavalist mahtu. Peamiselt New Yorgi kaubabörsil kaubeldava WTI (West Texas Intermediate) hind kukkus 43,76 dollarini barreli eest ja lõpetas kauplemispäeva veidi ülalpool 46 dollari taset. Nädalaga odavnes nafta hind 6,5 protsenti, mis peaks väljenduma sel nädalal ka mootorikütuste jaehindades.

Tagasi üles