Finantsinspektsioon: rahapesu surve Eesti pankadele ei kao

Lennart Ruuda
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm.
Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm. Foto: Eero Vabamägi

Finantsinspektsiooni juhatuse liikme Andre Nõmme sõnul asub Eesti geograafiliselt sellises asukohas, kus rahapesu surve meie pankadele on pidev ega kao kuhugi.

«Rahapesu surve on Eesti süsteemis kogu aeg olemas. Loomulikult teatud jurisdiktsioonidest on huvi tuua oma raha Euroopa Liitu ja meie oleme siin vahel. See surve on pidev ja see ei kao kuhugi,» ütles Nõmm finantsinspektsiooni pressikonverentsil.

Ühelt poolt mängib rolli Eesti regionaalne asukoht, teisalt on pingestunud rahvusvaheline keskkond, nagu näiteks majandussanktsioonid Venemaale, mis mitteresidentide huvi Eesti vastu kasvatab.  

Samas rõhutas Nõmm, et viimaste aastate jooksul on rahapesuga võitlemine finantsinspektsiooni jaoks olulisemaks muutunud ja sellega tegeletakse igapäevaselt. «Kui me järelevalvet järjest enam tõhustame ja nõudeid karmistame, siis näitame, et Eesti pole rahapesuks hea koht ja seeläbi me võime süsteemi murda,» rääkis ta.

Nõmme sõnul kujutab igapäevane töö endast konkreetse pangaga suhtlemist ja kontrollimist, kas nende süsteemid peavad läbipaistmatud kliendid kinni ning kas nad annavad rahapesu kahtlustest politseile teada.

Alates 2014. aastast jõulisemaks muutunud järelevalve on andnud tulemusi: mitteresidentide hoiuste maht Eesti pankades on paari aastaga langenud 20 protsendilt 13 protsendile. Lätis on see näitaja aga 50 protsenti.

Andre Nõmm rõõmustas ka selle üle, et kõik viimasel ajal ajakirjanduses avalikuks tulnud rahapesujuhtumid on neil varem juba suuresti teada olnud. «Üllatusmomenti pole olnud, me olme ise varem juba asjadega kursis olnud ja lausa sinna jõudnud, et pankade juures teatud äriliinid ära keelanud.»

Viimase suure rahapesujuhtumi tegi avalikuks Postimees, kui kirjutas, kuidas siinsete suurte pankade laudu liikus kokku 1,6 miljardit dollarit kriminaalse päritoluga raha.

Küsimusele, et kas finantsinspektsioon uurib ka praegu suuremaid rahapesujuhtumeid, vastas Nõmm, et ta ei saa konkreetseid kaasuseid loomulikult kommenteerida, kuid «töö jätkub ja ei saa öelda, et selliseid kaasusi ees ei oleks».

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles