Valitsus kiitis heaks suhkrumaksu eelnõu

Suhkrumaks puudutab eelkõige magustatud jooke. Foto: Liis Treimann

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks magustatud joogi maksu seaduse eelnõu, mille järgi maksustatakse suhkru või magusainega magustatud joogid, kus on suhkrut rohkem kui 5 grammi 100 milliliitri kohta

Magustatud joogi maksu eesmärk on mõjutada tervisekäitumist, motiveerides tootjaid lisama jookide retseptidesse vähem suhkrut ning tarbijaid eelistama väiksema suhkrusisaldusega jooke, kirjutab rahandusministeerium pressiteates. 

Maksumäärad sõltuvad suhkrusisaldusest ning madala suhkrusisaldusega joogid ei ole maksustatud:

· 0,10 eurot 1 liitri kohta joogile, mis sisaldab suhkrut kontsentratsioonis 5-8 g / 100 ml kohta;

· 0,30 eurot 1 l kohta joogile, mis sisaldab suhkrut kontsentratsioonis rohkem kui 8 g / 100 ml;

· 0,10 eurot 1 l kohta joogile, mis sisaldab magusainet.

· Magusainet ja suhkrut sisaldav jook maksustatakse vastavalt suhkru sisalduse määrale.

· Magustatud jook, mida tuleb tarbimiseks lahjendada, maksustatakse tootja poolt ette nähtud soovituse kohaselt lahjendatud joogi koguse ning selle suhkru- ja magusainesisalduse järgi.

Selleks, et tarbija jõuaks harjuda uute maitsetega ning tootja välja töötada uued retseptid, kasutatakse kõrge suhkru sisaldusega jookide maksumäära ajatamist.

Ajatatud määrad:

· 2018. aasta 1. jaanuarist on määr 0,30 eurot magustatud joogile, mis sisaldab suhkrut 10 g / 100 ml või enam;

· 2019. aasta 1. jaanuarist on määr 0,30 eurot magustatud joogile, mis sisaldab suhkrut 9 g / 100 ml või enam;

· 2020. a 1. jaanuarist on määr 0,30 eurot magustatud joogile, mis sisaldab suhkrut 8 g / 100 ml või enam.

Näited:

· 1,5-liitrine maitsestatud vesi võib kallineda veidi üle 22 protsendi, 2-liitrine koolajook üle 50 protsendi.

· Mõju hindadele sõltub müüdava pudeli suurusest ning müügikohast. Üldjuhul on väiksema suurusega pudeli jaemüügi hind liitri kohta kõrgem kui suuremal pudelil ning mida kõrgem on liitri hind, seda väiksem on maksu mõju. Sõltuvalt müügikohast võib olla kaubanduslik juurdehindlus erinev ning mõjutada oluliselt toote müügihinda.

Vastavalt valitsuse otsusele taotletakse maksustamisel Euroopa Komisjonilt erandit naturaalsetele mahladele. Magustatud joogi maksust on vabastatud need magustatud joogid, mida kasutatakse teiste jookide, toiduainete, ravimite jms tootmiseks.

2018. aastal oodatab valitsus eelarvesse maksutulu kuni 15 miljonit eurot. Eelarvemõju hindamisel on kasutatud vastavate jookide tarbimisstatistikat ning rahvusvahelist kogemust tarbimiskäitumise muutumisel.

Magustatud jookide või erinevate magustatud toodete maks kehtib mitmetes Euroopa Liidu liikmesriikides, näiteks Lätis, Soomes, Belgias, Prantsusmaal, Ungaris, ja kokku kümnes OECD riigis. 2018. aastast on otsustatud maks kehtestada Suurbritannias ja Iirimaal.

Eelnõu ettevalmistamise ajal kohtusid valitsuse esindajad Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Eesti Kaupmeeste Liidu ja Karastusjookide Tootjate Liidu esindajatega, et leida osapooli rahuldav lahendus. Pressiteate sõnul arvestati eelnõu koostamisel nende ettepanekutega.

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Maksu- ja Tolliametile, Eesti Toiduainetetööstuse Liidule, Eesti Kaupmeeste Liidule, Karastusjookide Tootjate Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule ja Riigikogu liikmele Aivar Sõerdile.

Pressiteates tuuakse välja, et rahvastiku toitumise uuringu andmetel on 53,4 protsenti 18-64-aastastest ning 28,6 protsenti 10-17-aastastest Eesti elanikest ülekaalulised või rasvunud (2014). 2016. aasta kevadel Eesti 1-klassi laste hulgas läbi viidud esialgsetele mõõtmisuuringule tuginedes oli 7-aastaste tüdrukutest 23,4% ja poistest 28,6% ning 8-aastastest tütarlastest 22,8% ning poisslastest 29,8% ülekaalulised või rasvunud. Eesti elanike hulgas on rasvunute osakaal Euroopa Liidu üks kõrgemaid.