Riigihangete seadus kukkus kolmandal lugemisel läbi

Riigikogu. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Täna riigikogus kolmandat korda lugemisel olnud riigihangete seadus jäi vastu võtmata, kuna eelnõu poolt hääletas vaid 49 saadikut.

«Lubage meenutada, et uut riigihangete seadust on menetletud väga pikka aega. Vaatasin täna järgi, täpselt kaks aastat tagasi saadeti eelnõu koostkõlastusringile ministeeriumidest ja täpselt aasta tagasi andsin ise selle eelnõu valitsuse poolt Riigikogule üle,» rääkis Reformierakonna saadik ja eelmine riigihalduseminister Arto Aas valitsuse algatud riigihangete seadusest enne hääletust.

Ta juhtis tähelepanu, kui olulist mõju omab seadus Eesti majandusele. «Me oleme ju selles õiguslikus keskkonnas, kus enamus vahendeid tuleb hangete korras käiku lasta ja riigihanked annavad siin nagu olulise raamistiku. Ma arvan, et väga hästi on sõnastatud seaduse esimesel leheküljel eesmärk. Eesmärk on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine. See oli seaduse eesmärk,» jätkas Aas.

Küll aga nentis ta, et koos valitsusevahetusega on seadusesse viimasel hetkel sisse kirjutatud muudatus, millega ta ei saa nõustuda. «Jutt käib allhankijate lauskontrollist ehk viimasel hetkel sissekirjutatud muudatusettepanekust, mis sunnib allhankijaid sundkontrollima nende andmeid, kõikide inimeste nimesid ja, mis veel keerulisem, riik läheb nende allhankijate ja peatöövõtjate vahelisi vaidlusi ise lahendama,» kirjeldas Reformierakonna saadik.

Tema sõnul rikkus selle klausli lisamine pikalt ettevalmistusel olnud seaduse sellega ära. «Seetõttu, kuna viimasel hetkel pandi siia sisse ettepanekud, mis ei ole läbi kaalutud ja mille mõjud on hindamata, siis on minul ja väga paljudel teistel raske täna selle eelnõu poolt hääletada,» tegi Aas ettepaneku.

Eelnõud soovitas mitte toetada ka Vabaerakonna saadik Krista Aru. «Kõige selle ilusa ja hea juures, mis seaduseelnõus on, on siia viimasel hetkel ilma analüüsita, ilma arusaamiseta sellest, mida tähendab sellise korra kehtestamine kõikidele Euroopa Liidu poolt tulnud rahadele, nende kasutamisele, kirjutatud mitu tingimust, mida kahjuks ei saa toetada,» märkis ta oma sõnavõtu lõpus, kus oli eelnevalt toonud välja seaduseelnõu tugevad küljed.

«Rääkimata sellest, et me tahame võtta vastu seaduse, millel on neli erinevat kehtima hakkamise aega. See on halenaljakas. Hea asi on kahe suure tõrvatilgaga lihtsalt ära rikutud. Vabaerakond sellisel kujul toetada kahjuks ei saa,» nentis Aru.

IRLi nimel sõna võtnud Aivar Kokk, kes on ka riigikogu majanduskomisjoni esimees, juhtis tähelepanu hiljuti avalikustatud riigiametnike tippjuhtide palkadele ja küsis, miks parlament tahab seadust mitte vastu võtta. «Ja nüüd me räägime, et riigiettevõtete juhid, kes saavad kaks korda rohkem palka kui enamik Riigikogu liikmeid, ei tohi tööd teha. See tekitab väga imeliku arusaamise,» põhjendas ta.

Kokk selgitas, et muudatused, millele eelkõnelejad tähelepanu juhtisid, on seadusesse sisse viidud ettevõtjate endi kaitsmiseks. «Tundub, et räägivad need inimesed, kes ei ole ettevõtluses ühtegi päeva tööd teinud, mis tähendab seda, et tellija ei peaks teadma, kes tema objektil töötab või tellija ei peaks teadma seda, et peatöövõtja läks pankrotti oma madala pakkumisega ja jättis alltöövõtjatele kõik rahad maksmata. Ja need inimesed, kes töötasid nendes alltöövõtetes, jäävad palgast ilma,» lausus ta.

IRLi saadik lisas, et teine pool on see, et kui peatöövõtja on esitanud arve tellijale ja tellija on järelevalvajale öelnud, et see töö on valmis, siis ma küsin, miks alltöövõtja ei peaks seda raha kätte saama. «Seal on klausel lihtsalt pandud, et kui on akteeritud ja tellija on peatöövõtjale raha juba ära maksnud ja alltöövõtja pole seda raha kätte saanud, siis alltöövõtjal on õigus pöörduda tellija poole ja küsida, kas see raha on ikka peatöövõtjale makstud makstud,» ütles Kokk.

Ta märkis, et täna on sellega seoses probleemid kahel riigiettevõttel: Riigi Kinnisvara ASil ja maanteeametil. «Ma arvan, et selle palga eest, mis nad saavad, nad peavadki natuke tööd rohkem tegema ja peavadki jälgima, et see raha, mis riigi poolt nende objektide ehitamiseks eraldatatakse, oleks mõistlikult tehtud,» ütles Kokk oma sõnavõttu lõpetades.

Pärast seda toimunud hääletusel oli kohal 66 riigikogu liiget, puudus 35. Seadus jäi vastu võtmata, kuna eelnõu poolt hääletas 49 riigikogu liiget, vastu oli neli ning üks jäi erapooletuks.