/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/03/6619217t1h5d7d.jpg)
Iga lapsevanem tahab, et tema laps hoiaks eemale pahandustest, käiks ilusasti koolis ja oleks täiskasvanuna edukas.
10 tunnust, mis on edukate laste vanematel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi mingit kindlat retsepti lapsekasvatamisel ei ole, siis on uuringud näidanud, et edukate laste vanematel on mõningad sarnased tunnused, vahendab The Independent.
Nad lasevad oma lastel koduseid töid teha
«Kui laps ei pese ise oma nõusid ära, tähendab see seda, et keegi teine teeb seda nende eest,» sõnas Stanfordi ülikooli dekaan Julie Lythcott-Haims. «Sellisel juhul ei õpi nad mitte ainult tööd tegema, vaid ei omanda ka teadmist, et üldise heaolu nimel peavad kõik üheskoos pingutama.»
Lythcott-Haims usub, et lapsed, kes on pidanud kodutööde tegemisel aitama, on tulevikus paremad töötajad ja kolleegid. Ühtlasi on nad hulga empaatiavõimelisemad, sest nad on ise kogenud töötegemist ja võtavad kergemini endale ülesandeid, mida täita.
«Lastes lapsel kodutöödes aidata – prügi välja viia, pesu pesta – mõistavad nad, et elu paremaks muutmiseks peavad kõik natukene vaeva nägema,» sõnas Lythcott-Haims.
Nad arendavad oma lapse sotsiaalseid oskusi
Pennsylvania ülikooli ja Duke'i ülikooli teadlased uurisid üle 700 lapse kogu USAs alates lasteaiast kuni 25. eluaastani ja leidsid, et laste sotsiaalsed oskused lasteaias ja nende edu kaks kümnendit hiljem on otseses seoses.
20 aastat kestnud uuring näitas, et lapsed, kes suhtlevad vabalt teiste lastega, aitavad teisi, mõistavad nende tundeid ja lahendavad ise oma probleeme, lõpetavad hiljem suurema tõenäosusega ülikooli ja asuvad 25. eluaastaks tööle täiskohaga ametis.
Väiksemate sotsiaalsete oskustega lastel oli tulevikus suurem võimalus minna vangi või hakata alkoholi jooma.
«See uuring näitab, et laste sotsiaalsete oskuste arendamine on üks kõige olulisemaid asju, mida teha, et tagada lapsele hea tulevik,» sõnas uuringut rahastanud Robert Wood Johnson sihtasutuse programmidirektor Kristin Schubert.
Neil on kõrged ootused
«Vanemad, kes kujutasid ette, et nende laps läheb ülikooli tulevikus, suutsid suuremas osas selle ka täita, olenemata sellest, milline oli nende sissetulek või teised võimalused,» sõnas California ülikooli professor Neal Halfon.
Uuringus kasutati 6600 last ja tulemuseks oli: 96 protsenti lastest, kelle vanemad lootsid, et nad ülikooli lähevad, seda ka tegid.
Neil on tervislik suhe omavahel
Lastel, kes pärinesid konfliktsetest perekondadest, läks hilisemas elus kehvemini, kui neil, kelle vanemad said omavahel hästi läbi.
Illinoisi ülikooli professor Robert Hughes Jr. leidis ühtlasi, et konfliktse kahe vanemaga perekonnas kasvanud lapsel läheb tulevikus halvemini kui rahumeelse üksikvanemaga üles kasvanud lapsel.
Oma uuringus tõi ta välja, et lastel, kelle vanemad on lahutatud, kuid nad saavad läbi, on edukam tulevik kui nendel lahutatud vanematel, kes ka pärast lahutust tülitsevad.
Neil endil on kõrgharidus
2014. aastal Michigani ülikoolis psühholoogi Sandra Tagi tehtud uuringust selgus, et emad, kes on lõpetanud ülikooli, kasvatavad tõenäoliselt lapse, kes samuti lõpetab ülikooli.
Uuring kestis 1998. aastast 2007. aastani ning hõlmas endas 14 000 last, kes uuringu algusaastal lasteaeda läksid. Selle tulemusena leiti, et teismelisena (18 või noorem) emaks saanud naise lapsed jätavad suurema tõenäosusega keskkooli või ülikooli pooleli.
Nad õpetavad oma lastele varakult matemaatikat
2007. aastal tehtud metaanalüüs 35 000 USA, Kanada ja Suurbritannia algklassiõpilase seas leidis, et varajases nooruses matemaatikaoskuste arendamine võib anda tulevikus suure eelise.
Nad suhtlevad oma lastega
2014. aasta uuring 243 lapsega, kes sündisid vaesesse perekonda, leidis, et «tundlik hoolitsemine» lapse esimese kolme eluaasta jooksul mitte ainult ei paranda tema tulemusi akadeemilistel testidel lapsepõlves, vaid ka tõstavad nende akadeemilisi saavutusi 30ndates eluaastates.
Nad on vähem stressis
Üks uuring leidis, et aeg, mida lapsevanem oma lapsega veedab, ei olegi nii määrav lapse edus tulevikus, kui seda on just lapsevanema enda meeleolu. Nimelt pidavat stressis emad mõjuma oma lapsele halvemini kui nendega vähem aega veetvad emad.
Seega on stressis emade, kes ei leia õiget tasakaalu töö ja eraeluvahel, lapsed tulevikus vähem edukad, kui nende emade lapsed, kes nii väga selle pärast ei muretse ega kanna oma stressis olekut lastele üle.
Nendele on olulisem pingutus, mitte ebaõnnestumise vältimine
Stanfordi ülikooli psühholoogi Carol Dwecki sõnul mõtlevad nii täiskasvanud kui ka lapsed edust ühel või teisel viisil. Esimene viis on selline, kus usutakse, et iseloom, intelligentsus ja loovus on anded, mis on staatilised ja mida ei saa muuta. Samuti usutakse, edukas inimene ei tohi milleski läbi kukkuda.
Teine mõtlemisviis on selline, kus usutakse, et pingutamine millegi nimel võib muuta kõike ja läbikukkumist ei nähta kui ebaintelligentsust, vaid kui võimalust areneda ja pingutada veel rohkem.
Emad töötavad
Harvardi ärikoolis tehtud uuring leidis, et lastele on kasulik, kui ema töötab nende lapsepõlve ajal kodust väljas.
Uuring leidis, et töötavate emade tütred käisid kauem koolis ning teenisid lõpuks kuni 23 protsenti rohkem raha, kui nende eakaaslased, kellel olid kodused emad.
Töötavate emade pojad aitasid rohkem kaasa kodutööde tegemises.