Sadam tahaks Saaremaal käidelda kuni 300 000 tonni kaupa aastas

Saaremaa sadam. Foto: Tallinna Sadam

AS Tallinna Sadam tahab muuta Saaremaa sadama reisi- ja kaubasadamaks, kus saaks käidelda 100 000-300 000 tonni puistekaupa aastas.

Keskkonnaministeeriumile saadetud sadama strateegilise keskkonnamõju hindamise (KSH) programmi eelnõus seisab, et Tallinna Sadam on koos riigiga investeerinud Saaremaa sadama ja taristute rajamisse märkimisväärse summa. Saaremaa sadam oli esialgu planeeritud vaid kruiisilaevade külastuseks, samas arvestati sadamat planeerides ka ro-ro tüüpi laevade vastuvõtuga – kaile on rajatud lai ja suure kandevõimega ramp.

TTÜ Meresüsteemide Instituudi koostatud KSH programmi eelnõu järgi pole Saaremaa sadama tegevus ainult reisisadamana täitnud majanduslikke eeldusi ning seetõttu on vaja sadama tegevust laiendada ja muuta sadam reisi- ja kaubasadamaks. Saaremaa sadama eelised teiste Saaremaal asuvate sadamate ees on suurem süvis, lähedus laevateele ja aastaringne laevatavus. Sadamal on olemas vajalik taristu kaubasadamana tegutsemiseks, ka on sadama alal piisavalt vaba maad ekspordi- ja imporditerminalidele.

Saaremaa sadama avamine kaubasadamana looks muu hulgas võimalused Saaremaal kuni 250 töökoha tekkeks, kuna kaubasadam muudaks piirkonna investoritele atraktiivseks, võimaldades saarele ehitada näiteks uue saeveski ja puidupelletitehase bioenergiajõujaama, seisab eelnõus.

Tallinna Sadam esitas mullu juunis Mustjala vallavalitsusele Saaremaa sadama, Tamme, sadama tankla, sadama parkla, Ninase ja Valla tee kinnistute lähiümbruse uue detailplaneeringu algatamise taotluse, millega soovis ehitusõiguse määramist, sihtotstarbe muutmist ja uute kruntide moodustamist. Planeeringuala suurus on 24 hektarit.

Taotletavate muudatustega soovis Tallinna Sadam lisaks reisijateveole Saaremaa sadamas käidelda kohalikul ekspordil ja impordil põhinevat sega- ja puistekaupa, nagu näiteks veerem, freesasfalt, ümarpalk, hakkepuit, töödeldud puit, puidupelletid, muu metsamaterjal, kala, teedel kasutatav sool. Aastas käideldaks 100.000-300.000 tonni puistekaupa, nädalas toimuks kuni paar laevakülastust. Avatud ja kaetud laoala, sealhulgas puistematerjali töötlemiseks, peaks olema minimaalselt kuue hektari suurune.

Lisaks toimuks sadamas kohalikul ekspordil ja impordile suunatud kaubakäitlus ja laoteenuste pakkumine, näiteks kui on Saaremaad vaja varustada muu kaubaga nagu tarbekaup või toit.

Saaremaa sadam teenindaks edaspidi reisilaevu, matkalaevu, kaubalaevu, sealhulgas ka ro-ro tüüpi laevu, kalalaevu, väikelaevu ja sadama abilaevastikku. Samuti on oluline rajada kaupadele lisaväärtust andev tööstus.

Mustjala vallavalitsus algatas 2010. aasta septembris detailplaneeringu ja planeeringuga kavandatava tegevuse KSH. Viimane on vajalik, kuna planeering on aluseks tegevusele, mis eeldatavalt võib avaldada Natura 2000 võrgustiku alale olulist mõju. Keskkonamõju hindab Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituut, järelevalvet teeb keskkonnaamet.

KSH käigus kirjeldatakse sotsiaal-majandusliku keskkonna seisundit, merekeskkonna seisundit mõjualal Küdema lahes, planeeringualal olevat taimestikku. Kavandatava tegevusega kaasnevad muutused Saaremaa sadama taristus muudavad omakorda senist transpordikorraldust, samuti suureneb laevaliiklus Küdema lahes, mis võib avaldada mõju merekeskkonnale. Seetõttu hinnatakse KSH käigus muu hulgas sotsiaalmajanduslikku keskkonnamõju ja mõju merekeskkonnale.