/nginx/o/2013/09/05/2209637t1he9f1.jpg)
/nginx/o/2010/04/02/341839t1h5bf2.jpg)
Eesti Energia ümberkorraldused on teinud ettevõttest tarbijakauge ja vaid kasumile suunatud ettevõtte, kirjutab volitatud elektriinsener Jüri Laurson.
Elektriinsener: Eesti Energia Jaotusvõrk ei usalda kliente
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis võeti elektrienergia kasutusele umbes 19. sajandi 80-ndatel aastatel. Aja jooksul kasvas väikeste lahus töötavate tööstus- ja kommunaalelektrijaamade ning võrguettevõtete baasil välja viie kõrgepingevõrguettevõttega «Eesti Energia».
2009.a. jaanuaris Tallinnas toimunud majanduskonverentsil hõiskas EE juhatuse esimees Sandor Liive oma ettekandes, et temale on osutunud suur au Eesti Energia lammutada. Lammutamise tulemusena moodustati küllaltki hästi toiminud viie kõrgepingevõrguettevõtete asemele laiapõhjaliselt toimiv, kuid tarbijale kohapeal kättesaamatu OÜ Jaotusvõrk ja OÜ Elering. Ümberkorralduse tulemusena on Eesti Energia distantseerunud tarbijast, sest asjaajamine muutus Tallinna keskseks. Eesti Energiast on kujunenud välja äriettevõte, mille pühaks eesmärgiks on kasum, mitte Eesti elektritarbija elektrivarustuse eest seismine. Eesti Energiaga on tarbijal asjaajamine muutunud äärmiselt raskeks ja seetõttu pole imestada, et ETV saates «Pealtnägija» poolt Jaotusvõrgu siseauditis toodud puuduste avalikustamine äratas kõrgepalgalised äriettevõtte ametnikud letargilisest unest. Paaniliselt otsiti igale avalikustatud puudusele usutavat põhjendust. E24 äriuudiste artiklis «Eesti Energia kinnitusel on probleemid lahendatud» ütleski K. Loorents, et tegemist on ainult inimlike eksitustega.
Artiklis väljatoodud segaduste põhjendused on niisugused, mida ta ise ka ei usu. Näiteks väitis Loorents, et 2010. aastal oli Jaotusvõrgu elektrivõrgu kadu kõige aegade madalam ehk 6,6 protsenti kogu elektrivõrku läbitavast energiast. Sellest ligi 4 protsenti moodustas tehniline kadu, mis tema väitel esineb kõikides elektrivõrkudes üle maailma. Kahjuks meie elektrivõrk nii väikest tehnilist kadu ei võimalda, sest Jaotusvõrk on küllaltki kehvas seisukorras. Selleks aga, et saada elektri müügist 119 miljoni euroni ulatuvat puhaskasumit, peab elektriliine läbima ikka väga suures koguses elektrienergiat ja seejuures peaksid ka elektrivõrgud ideaalselt korras olema.
Viimane torm Monika näitas aga, et Eestis elektrivõrgud nii korras ei ole ja 4-protsendilisest tehnilisest kaost oleme veel kaugel. Arvatavasti K. Loorents tõesti ei mäletagi, et torm viis rivist välja hulgaliselt elektriliine ja jättis kümneid tuhanded tarbijaid mitmeks päevaks elektrita. Samas selgitab kommunikatsioonijuht, et ülejääv 2,6 protsenti on kommertskadu ehk enamuses ebaseaduslik elektritarbimine. Ilma lepinguta elektritarbimine on ebaseaduslik.
Tegelikult, kui Eesti Energia jaeäris oleks toimitud vastavalt elektrienergia müügi tüüptingimustele, siis polekski ebaseaduslikku elektritarbimist avalikustatud ega olematuid «fantoomarveid» esinenud. Pealtnägijas selgus, et Jaotusvõrgus esineb täielik korralagedus, sest mõistatuseks jääb, et kui kõik on kontrolli all, siis milleks on vajalik hoida tööl ebaseaduslike tarbimiskohtade ja nn elektrivaraste otsimisega tegelev 40-liikmeline personal. Mida nad otsivad, kui Jaotusvõrgul on selge ülevaade kõikidest oma võrgus elektrit tarbivatest objektidest ja unustatud objekte andmebaasides ei leidu. Kas tõesti selleks, et maksta nuhkimistööle rakendatud 40-le töötajale palka, tuleb ametnikel leida ohver, kellele põhjendamatult suur summa kaela määrida, et põhjendada nende ametikohtade vajalikkust.
Nagu tegelikkus on näidanud, ei ole olnud tavaliselt kahtlustuse alla sattunud tarbijal tasaarvestusest (trahvist) pääsu. Kasvõi nui pooleks, peab klient süü omaks võtma. Järelikult Eesti Energias käib mäng ühte väravasse, sest olematute fantoomvaraste püüdmise tuhinast võib järeldada, et Eesti Energia näeb igas tarbijas potentsiaalset varast. Kui nii jätkatakse, võib oodata varguse süüdistust enamusele elektritarbijatele, kellele mõõtesüsteemi paigaldaja pole väljastanud akti paigaldatud mõõtesüsteemi andmikuga, mis võimaldaks tarbijal ennast kaitsta. Praegu on teadmata, kui paljudele tarbijatele on Jaotusvõrk tema kasutuses oleva mõõtesüsteemi kohta paigaldusandmiku väljastanud.
Üleolev tarbijasse suhtumine on Eesti Energia prestiižile suurt kahju teinud. Mõelge, missugune masendav tunne jääb tarbijal, kui EE arvesti näidu kontrollija tuleb, vaatab näitu, keerutab arvestil plomme ja hakkab siis usutlema, miks teie arvestil plommid erinevad on. Näete, ühel pommil paistab peal mingisugune kriimustus, teil on suur elamu, kuidas te nii vähe elektrit tarbite jne. Tihtipeale võib peenike plommitraat katkeda ka kontrolöri käes, kuid tal puudub õigus ja võimalus rikutud plomm koheselt uuega asendada ja unustab sellest mõõtesektoris teatada. Kui mõni teine kontrolör hiljem rikutud plommi avastab, jääbki süüdi ikka tarbija.
Kuna kommunikatsioonijuhi ütluse järgi on Jaotusvõrgul selge ülevaade oma võrgus elektrit tarbivatest objektidest, siis oleks Jaotusvõrgul ülim aeg 40 «nuhki» asendada pädevate elektriala asjatundjatega, kes oleksid võimelised peale ebaseaduslike elektritarbijate leidmise ka aegunud tähtajaga elektriarvesteid välja vahetama ja arvestikellasid õigeks sättima.
Meediast on sageli kuulda, et enamus Jaotusvõrgust on ligi 40 aastat vana ja selle kordategemine nõuab palju raha. Selgusetuks jääb, miks aastakümneid pole Jaotusvõrk siis elektrivõrkudes varustuskindluse tagamiseks regulaarselt piisavalt remonti teinud, kuigi elektritariifid sisaldavad finantseeringuid ka olemasolevate elektrivõrkude hoolduseks ja remondiks. Järelikult Eesti Energia ei eralda regulaarselt piisavalt raha Jaotusvõrgule elektrivõrkude hooldamiseks ja remondiks, vaid kasvatab kasumit. Praegu Jaotusvõrgus tehtav töö on võrreldav tulekustutusega.. Samas on selgunud, et aastakümneid elektrivõrkudes tegemata töid on kuhjunud nii palju, seda ei ole võimalik ka kõige parema tahtmise juures lühikese ajaga korda teha.
Eeltoodust võib teha järelduse, et mitterahuldava töö eest saadavast tulemuspalgast, mida Eesti Energia maksab oma valgekraedele, tuleks loobuda. Seda tuleks kasutada maarajoonides ilma elektrita või kehva elektrivarustusega olevate talude juurde elektriliinide väljaehitamiseks.