Mertsina: tööstustoodangu väljavaade on hea

Viking Window tehas Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Kuigi kõikide Euroopa riikide kohta ei ole veel märtsi numbreid avaldatud, oli Eesti tööstustoodangu mahukasv esimeses kvartalis tõenäoliselt üks kiiremaid (aasta esimese kahe kuu järgi kasvas tööstustoodang kiiremini vaid Kreekas),  kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Tööstustoodangu 15-protsendilisse mahukasvu panustasid märtsis nii töötleva tööstuse, energiatootmise kui ka mäetööstuse tugevad kasvud. Viimati kasvasid tööstustoodangumahud kiiremini ligikaudu 6 aastat tagasi, 2011. aasta augustis.

Energiatööstuse kasvu taga suurem elektritoodang ja põlevkiviõlitoodete nõudlus

Energiatootmise kiire mahukasvu taga on elektrienergia toodangu 55-protsendiline suurenemine. Kuna elektritarbimine kasvas vaid 1 protsendi, ületas elektritootmine tarbimist kolmandiku võrra ning samuti oli elektrikaubandusbilanss ülejäägis.

Kuigi toornaftahindade tõus maailmaturul on olnud suhteliselt tagasihoidlik, on see aidanud kaasa meie põlevkiviõlitoodete tootmismahtude ja ekspordi kasvule. Elektrienergia ja põlevkiviõlitoodete toodangu tugev kasv suurendasid mäetööstuse tootmismahte märtsis 86 protsendi võrra.

Töötleva tööstuse tootmismahtude kasvu toetab paranenud sise- ja välisnõudlus

Töötleva tööstuse tootmismaht suurenes märtsis kümnendiku võrra. Vaatamata sellele, et elektroonikatööstuse tootmismaht oli jätkuvalt (kolmandat kuud järjest) languses, kompenseerisid seda tugevad kasvud paljudes teistes tegevusalades.

Kõige enam panustasid kasvu puidutööstus, metalltoodete ja elektriseadmete tootmine. Kuigi elektroonikatööstuse uued tellimused pöördusid märtsis pärast 6 kuud järjest olnud langust tõusule, mõjutas seda oluliselt möödunud aasta sama kuu madalam võrdlusbaas. Seega võib elektroonikatööstuse tootmismahu langus lähiajal veel jätkuda.

Töötleva tööstuse tootmismahtude tugeva kasvu taga on paranenud sise- ja välisnõudlus. Töötleva tööstuse toodangu eksport suurenes aastases võrdluses 11 protsenti, müük koduturule aga 12 protsenti. Ekspordikasvu toetab tugevam välisnõudlus. Koos sellega on suurenenud enamike tellimustel töötavate tegevusalade uued tellimused.

Samuti on tööstusettevõtete kindlustunne tublisti paranenud – vastav kindlustundeindeks on tõusnud juba tublisti üle pikaajalise (10 ja 20 aastat) keskmise. Ettevõtete hinnangul on lähikuudel tootmismahtude ja ekspordi kasvu väljavaade paranenud.

Tööstussektori kasvu väljavaade on lähiajal hea

Käesoleva aasta alguses on euroala majanduskasv tugev olnud ning aprillis tõusis selle ostujuhtide indeks kuue aasta kõrgeimaks. Ettevõtete tellimused kasvavad ja tööhõive ärisektoris suureneb. Tarneajad on euroalal veidi pikenenud ehk nõudlus võib olla pakkumisest suurem. See näitab, et ka teises kvartalis võib euroalal mõõdukas kasv püsida. Samas on hinnad tõusmas.

Nii müügi- kui ka sisseostetud kaupade ja teenuste hinnad kasvasid euroalal 6 aasta kiireima tempoga. Selle taga on peamiselt maailmaturul toorainehindade (kütus, toit, metallid) tõus.

Nii tootja-, ekspordi- kui ka impordihinnakasv on järsult kiirenenud ka Eestis. Põhjuseks samuti kallinenud toorained. Euroopa riikide võrdluses paikneb Eesti oma selleaastase tootjahindade kasvuga keskmisel positsioonil.

Meie hinnangul toetavad paranenud välisnõudlus ja müügihindade kasv lähikuudel tööstussektori tootmismahtude ja käibe kasvu. Tööstussektori tootmismahtude ja ekspordi kiire kasv viitab ka SKP esimese kvartali tugevale kasvule.