Ligi 500 asutust ootab ees remont
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigi Kinnisvara AS hakkab juhtima üle Eesti 480 avalikus kasutuses oleva riigi- ja kultuuriasutuse, tervishoiu-, laste- ja spordiasutuse energiasäästlikumaks remontimist. Töö tuleb ära teha peaaegu kiirkorras – järgmise aasta lõpuks peavad olema ümberehitused lõpetatud ja CO2 kvootide müümisest selleks saadud raha juba ka makstud.
Praeguse seisuga on nimekirjas kokku 480 hoonet, mida jaapanlastele CO2 kvootide müümisest saadud enam kui 146 miljoni euro eest sel ja järgmisel aastal energiasäästlikumaks remontima hakatakse.
Korda tehakse hulgaliselt koolimaju, hooldekodusid, lasteaedu, mitmed päästedepood, kultuurimaju, Vanemuise ja Vene teater, mitmed tervishoiuasutused ja haiglad, viimati lisandusid ka maaülikooli hoone, Tartu Ülikooli raamatukogu, Kääriku spordikeskus, riigiasutustest näiteks välisministeeriumi ja majandusministeeriumi hooned, ilmavaatlusjaamad, Tallinna loomaaed.
Riigi Kinnisvara AS aitab nüüd väljavalitud objektidele tehnilisi projekte koostada ja hakkab ehitustööde tegemiseks riigihankeid läbi viima.
CO2 projekti direktor Andrus Kõre sõnas, et nüüdseks peaks nimekiri enam-vähem lukus olema. «Uute projektide lisandumine täna on küsitav juba puhtalt ajalise faktori tõttu.» Nimelt peavad 2012. aasta lõpuks olema tööd teostatud ja selle eest ka raha välja makstud. «Kui arvestame siia juurde eelnevat asjaajamist koos kõikide protseduuridega, siis need võtavad märkimisväärselt pika aja ning uute objektide lisandumisel ei pruugi ehituseks pisiavalt aega jätkuda,» rääkis ta.
Väga konkreetne oli ka abikõlbulike tööde loetelu. «Põhilised on soojustamisega seotud kulud: need on fassaaditööd, akende-uste vahetamine, kütte- ja ventilatsioonisüsteemide uuendamine. Lubatud on ka uute keskkonnasõbralike tehniliste süsteemide kasutuselevõtt – näiteks päikesepaneelid, maa- või õhksoojuspumbad,» sõnas Kõre.
Kõre sõnul soovitakse uudseid lahendusi kasutusele võtta nimetamisväärses hulgas remonditavates hoonetes. Näiteks soovivad vee soojendamiseks päikesepaneele paigaldada mitmed hooldekodud. «Hooldekodud on selleks õige koht, sest seal kasutatakse palju sooja vett ja suvel on vee kütmine päikese abil meie kliimas mõeldav. Seevastu koolimajades poleks see mõttekas, sest suvel need ei tööta,» märkis Kõre.
RKAS kontrollibki kõik projektid üle ja hindab, kas kavandatud töödest tõepoolest energiasäästu on võimalik saada.
Palju tööd korraga
Hirmu, et Eestis nii paljude objektide jaoks ehitajaid ei jätkuks, Kõre sõnul ei ole. «Väikeettevõtjad on jälle tagasi oodatud, eks vahepealne aeg on neid räsinud. Palju on väikesemahulisi töid, mis väikeettevõtjatele ülejõu ei käi,» sõnas Kõre. Tema sõnul kinnitas ka ehitusettevõtjate liit, et nende tööde maht turgu hirmutama ei peaks.
Pigem kartis Kõre ehitushindade tõusu. «Ehitusettevõtjad hindavad tööde mahtusid ja kui nad vahepeal on hangetel osaledes peale maksnud, siis praegu seda nad enam ei tee. Nad soovivad üldkulude katet saada ning hakata ka kasumit teenima. See võib meie hinnangul küll ka maksumust muuta,» ütles ta.
Kui hinnad tõusevad liiga kõrgeks, tuleb kavandatud tööde mahtu vähendada ja jätta ära need, mis vähem energiasäästu annavad.
Kõre pani ka remonti ootavate majade juhtidele südamele, et oldaks kannatlikud. «Kõiki ehitusi ei ole võimalik alustada ühel ajal, tööd jagunevad kahe aasta peale. Suuremad objektid peavad kindlasti sel aastal töösse saama, väiksemate ehitus toimub järgmisel aastal. Hankeid hakkame planeerima sel aastal, aga ehitustöödeni jõuame näiteks koolimajade puhul alles järgmise aasta suvel,» rääkis projektijuht.
Kõre lootis, et CO2 kvootide müügist saadud raha ainuüksi asjaajamise või peale suruva ajafaktori tõttu kasutamata ei jää – Riigi Kinnisvara AS on kaardistanud kõik riskid ja koostanud ka plaani B.
Kas mõni nimekirjas olevatest hoonetest võib jääda lõpuks siiski remontimata, on Kõre sõnul praegu vara hinnangut anda, kuid selle võimalusega ollakse tõesti arvestanud. «Seal võivad olla erinevad põhjused. Näiteks kui investeeringusumma objektile arvestatuna pole piisav tööde mõistlikul määral realiseerimiseks,» ütles ta.