Loodusturismis liiguvad miljonid eurod. Eesti peaks oma suurepäraseid võimalusi kasutama, et osa sellest rahast endale saada, kinnitab siin linde vaatlemas käinud maailma suurima ökoturismimessi Birdfair peakorraldaja Tim Appleton.
Eesti saaks loodusturismilt kasu lõigata
Olete siin esimest korda, millised on muljed?
Olime sõpradega neli päeva Eestis, et tutvuda siinse maapiirkonna ja ürgse looduse võimalustega. Esmamulje: siin on väga palju lund ja väga külm. Tõsiselt rääkides oleme positiivselt üllatunud. Ärge palun solvuge, aga tõsi on, et eks meil oli Eestist läänemaailma stereotüüpne ettekujutus – tegemist on idabloki riigiga, mis jääb ehk lääne standarditele alla. Tegelikkus oli aga risti vastupidine: hämmastav logistika, suurepärased hotellid, väga hea toit. Pean tunnistama, et just viimane oli asi, mille pärast mu kaaslased algul muretsesid. Tegelikult võib meie külaskäiku pidada ka gastronoomiliseks reisiks.
Tulite linde vaatlema. Kas leidsite, mida otsisite?
Praegu on alles hooaja algus ja on kurb, et kevad on väga hiline, mistõttu me ei näinud kõiki loodetud liike. Samas võib reisi lugeda igati kordaläinuks, sest nägime nelja päevaga 60–70 linnuliiki, nende seas kirjuhahka. Erakordne lind, haruldane, teda ei ole võimalik Suurbritannias näha. Just selle linnu pärast me tulime. Paljud nägid teda esimest korda.
Kõik loodusturismiga seonduv on suur tööstus ja äri. Ainuüksi Suurbritannias on Briti linnuvaatlejate seltsil, kuninglikul organisatsioonil, enam kui miljon liikmemaksu tasunud liiget. Nende aastakäive on 100 miljonit naela ning tööd antakse 15 000 inimesele. Minu organisatsioonis Wild Life Trust on üle 700 000 liikme.
Üha rohkem inimesi rändab ringi, et linde vaadata. Ja neid linde on Lääne-Euroopas väga vähe alles või väheneb nende arvukus, sest moodsa põllumajanduse arendamine teeb oma hävitustöö.
Eestis ei ole areng veel sinnamaale jõudnud?
Teie loodus on kroonijuveel. Paljud lääneeurooplased on valmis andma mida iganes, et seda näha. Tõsised huvilised tahavad näha liblikaid, kiile, putukaid, lilli. Teil on see kõik olemas, mitmekesisus, mille üle tuleb uhke olla. Pruunkarud, hundid, hulk teisi imetajaid, mida Lääne-Euroopas ei ole ammu nähtud.
Tulla pruunkaru vaatama on tõeline põnevus, oma kodus näevad nad seda vaid televiisoris. Need inimesed on valmis metsas tunde istuma ja ootama, et karu end näitaks. Digikaamerate tulek on huviliste ringi veelgi suurendanud, sest kõik saavad fotode tegemisega hakkama ja sellega metsikut loodust veelgi rohkem nautida.
Eestil on suurepärased võimalused oma ürgloodust ja loodusturismi tutvustada. Siin on suurepärased tingimused. Olgu need siis linnud, imetajad, liblikad putukad: kõige selle vastu on väljaspool suur huvi. Miljonid inimesed, kes tahavad linnuvaatlusega tegeleda, kes tahavad kogeda midagi erilist. Neil on võimalus siia tulla, see on odav ja lihtne.
Inglismaal on kõik väga ilus, aga kui lähemalt vaatad, siis ei ole põldudel putukaid ega umbrohtu, kõik hekid on kenasti pöetud. Katsuge Inglismaal leida kohta, kus ei ole näha ühtki kunstlikku objekti.
Moodne põllumajandus ja efektiivsuse tagaajamine ei jää ka meist eemale. Ka Eesti maainimene tahab hästi elada.
Loomulikult, aga oluline on leida viise, kuidas põllumeestele traditsioonilist maaharimist hüvitada. Et nad ei kahjustaks loodust, kuid suudaksid tagada endale normaalse sissetuleku. Kui hakkate kasutama kemikaale, siis kõik muutub. Kaob tasakaal, kaovad putukad ja liblikad, kogu elu. Poola oli fantastiline maa loodusturismiks. Idaosas on see ka praegu, aga muutused toimuvad dramaatiliselt. Te peaksite sellest õppima. Tuleb leida moodus olemasoleva säilitamiseks. Ökoturism on üks võimalus.
Te ei kujuta ette, kui paljud turistid tahavad näha kohalikke inimesi, saada osa nende elust. Meie jaoks oli väga huvitav näha, kuidas leiba tehakse. Samas annab see ka kohalikele elanikele sissetulekuallika.
Meie suvi on ju nii lühike.
See mõjutab üldist turismi, aga loodusturismi hooaeg on pikem. Praegu on märts ja linnuvaatlusi on põhjust teha vähemalt oktoobrini. Oluline on hooaega võimalikult pikendada. See on hea nii reisikorraldajatele, bussifirmadele, hotellidele kui ka restoranidele.
Millest tuleks ökoturismi arendamisel juhinduda?
Ökoturismi arendamisel peavad olema väga head giidid, kes tunneksid loodust. Meie mõnepäevane kogemus Estonian Nature Toursiga on olnud väga hea. Ma soovitaksin ka välja anda raamatuid, mille järgi huvilised saaksid ise endale sobivad loodusrajad valida.
Geograafiline asukoht annab Eestile ökoturismi seisukohalt väga huvitava toote. Lisaks rannikualadele näiteks piirialad. Milline on ürgloodus Venemaa piiri ääres, lähiriikides. Eesti suur pluss on hea lennuühendus. Praegu sõidavad siia erinevad odavlennufirmad.
Keskmine loodusturist jätab Eestisse ligi 1300 eurot
Turism on oluline majandusharu ja ekspordiartikkel, seejuures jätab looduturist riiki tavaturistist oluliselt rohkem raha.
Eesti Panga andmetel oli turismiteenuste eksport Eestis eelmisel aastal 815,2 miljonit eurot. Kui palju sellest otseselt loodusturismi puudutas, ei ole kahjuks küll teada.
Kuid selge on, et loodusreise välismaale müüakse neis riikides, kus puutumata loodust on vähe säilinud ehk siis edukates heaoluriikides, nagu Suurbritannia, Holland, Saksamaa, Taani, Šveits, Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, aga ka Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Jaapan.
Ka on erinevate uuringute andmetel loodusturist tavaturistist valdavalt haritum ja laiema silmaringiga. Ning loodusturist toetab oma külastusega enamasti maapiirkondi.
Estonian Nature Toursi omanik ja tegevjuht Marika Mann usub, et juba tänavu külastab loodus- ja linnuvaatluse eesmärgil Eestit 1000–1500 huvilist, ainuüksi nende firma teenindab umbes 600 turisti.
Estonian Nature Toursi käive peaks tänavu samuti mullusega võrreldes kahekordistuma – 256 000 euro ehk nelja miljoni kroonini. Manni sõnul jätab loodusturist siia vähemalt 20 000 krooni, kokku oleks see summa tänavu siis 1,9 miljonit eurot ehk ligi 30 miljonit krooni.
Tim Appletoni sõnul on loodusturismi kõige olulisem osa kõrge kvalifikatsiooniga giidide olemasolu – on tarvis erinevaid spetsialiste erinevate liikide alal, kes oskavad erinevaid Euroopa keeli.
Marika Manni sõnul on Eestis praegu 12–13 praktilise kogemusega giidi ning Eesti suudaks nende abil lähiajal vastu võtta vähemalt 3000 turisti.
Kuna turistide arv suureneb järk-järgult, tekib paralleelselt ka loodusetundjate seas huvi end täiendkoolitada ning 2015. aastaks teevad aktiivselt loodusgiidi tööd Manni hinnangul väga heal tasemel Eestis kuni 25 giidi.
«Kui Eesti väärtustab tulevikus rohkem kohalikke tegijaid, st giide ja reisikorraldajaid, siis laekub ka rohkem makse käibemaksu näol,» tõdeb Mann.
Kui riik seda ei tee, hakkab sisse voolama välismaa reisikorraldust kasutavaid ja oma giididega loodushuvilisi, mis omakorda tähendab, et osa maksudest jääks laekumata. (PM)