Osa tööõnnetus- kindlustuse koormast langeks töötajale

Ehituses registreeriti mullu Eestis neli surmaga lõppenud tööõnnetust, rohkem traagilisi õnnetusi juhtus vaid veonduses, laonduses ja sides – kokku kuus. Ka tööõnnetuste üldarv on ehituses suur. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti uus valitsuskoalitsioon leiab, et loodavasse tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustussüsteemi peaks panustama nii töötajad kui ka tööandjad, rahvusvahelise õiguse kohaselt aga töötajad selle rahastamises ei osale.

Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu riike, kus puudub eraldi tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustussüsteem ning tööõnnetustest ja kutsehaigustest tekkinud ravikulud kaetakse üldisest ravikindlustusest. See aga ei innusta tööandjaid töökeskkonda parandama, et õnnetusi ja kutsehaigusi vältida.

Seetõttu ongi nii valitsus, ametiühingud kui ka tööandjad juba aastaid rääkinud, et Eesti vajab tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustust. Sõnadest tegudeni pole seni jõutud, uus valitsuskoalitsioon kavatseb aga vea parandada.

Tekitab küsimusi

«Reformierakond ja IRL on koalitsioonileppes kokku leppinud, et luuakse tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustussüsteem, mis motiveerib töötajaid hoolima oma tervisest ja tööandjaid pakkuma töötajaile tervislikku töökeskkonda,» ütles sotsiaalminister Hanno Pevkur. «Sellest tulenevalt näeme nii töötajate kui tööandjate panustamist solidaarsesse süsteemi.»

Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituudi direktor Lauri Leppik ütles, et kõigis ELi riikides, kus tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuseks on n-ö eraldi skeem, rahastavad seda ainult tööandjad.

Teistsugune lähenemine oleks professori sõnul vastuolus rahvusvahelise õiguse põhimõtetega, kuna nii Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioon kui Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeks ütlevad, et töötaja ei osale tööõnnetus- ja kutsehaigusalase kindlustuse finantseerimises, kui tegemist on eraldi loodud kindlustusharuga. Sama kinnitas ka Tartu Ülikooli töö- ja sotsiaalhooldusõiguse dotsent Gaabriel Tavits.

Leppiku sõnul on Eesti küll jätnud Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustust puudutava osa ratifitseerimata, tema hinnangul peaks aga selle kindlustusliigi puhul igal juhul lähtuma põhimõttest, et tööandja maksab.

«Kindlasti saab tulevane tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteem olema kooskõlas nii Eesti siseriikliku kui Eestile siduvate rahvusvaheliste õigusaktidega,» vastas minister Pevkur küsimusele, miks ei kavatse valitsuskoalitsioon järgida rahvusvahelise õiguse põhimõtteid. «Milline täpselt uus kindlustussüsteem välja näeb, näitab juba tulevik.»

Eesti tööandjad on valmis tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse kulud täielikult enda kanda võtma, seda aga tingimusel, et ravikindlustuse rahastamise koorem läheks töötajatele.