Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Rail Balticu trassi alla jäävatele maadele ei saa enam keskkonnatoetusi taotleda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Rail Baltic.
Rail Baltic. Foto: eskiis

Aprillis kehtima hakanud määrus seab piirangud Rail Balticu trassikoridori jäävatele maadele keskkonnatoetuste taotlemisele.

Maaeluministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroo juhataja Katrin Rannik ütles Postimehele, et piirang kehtib vaid uutele viieaastastele keskkonnatoetuste kohustustele ning olemasolevatest ainult trassikoridori alla jääva maa arvel kohustuse suurendamisele.

Rannik selgitas, et Eesti maaelu arengukava 2014-2020 keskkonnatoetused on sellised, mille puhul kompenseeritakse saamata jäänud tulu ja lisakulutused, mis tekivad täiendavatest tegevustest. Toetusega ei maksta kinni ei õigusaktidest tulenevaid nõudeid ega maa tavapärast hooldamist või sellel tootmist. Keskkonnatoetuste eest tehakse täiendavaid keskkonnategevusi. Sealjuures võetakse keskkonnatoetuste kohustus viieks aastaks, sest keskkonnamõju avaldub üldjuhul pikema aja vältel.

«Antud juhul tähendab vastav piirang, et selliseid täiendavaid tegevusi ei pea tegema, sest võimalik, et neid ei saa viie aasta jooksul teha ja toetuse eesmärgid jääksid seetõttu saavutamata, » ütles Rannik. «Teoreetiliselt puudutab see piirang maksimaalselt ca 1000 hektarit põllumajandusmaad, hinnanguliselt on aga see pindala oluliselt väiksem, ses toetustel on erinevad reeglid maakasutuse osas ning kogu pindala ei ole kindlasti toetusõiguslik. Lisaks, uusi keskkonnatoetuse kohustusi sai võtta nii 2015. kui 2016. aastal ning eeldame, et soovi korral on seda võimalust juba kasutatud.»

Tagasi üles