/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/04/28/6599329t1h2961.jpg)
Eesti energia teenis 2017. aasta esimese kolme kuuga 48 miljonit eurot kasumit ehk 2,5 korda rohkem kui 2016. aasta esimeses kvartalis.
Eesti Energia kasvatas kvartaliga tublisti kasumit (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Energiakontserni käive oli 2017. aasta esimeses kvartalis 215 miljonit eurot, kasvades aastaga 9%. Kulumieelne ärikasum oli 86 miljonit eurot, mida on aastavõrdluses 43% rohkem, kirjutab Eesti Energia pressiteates.
Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila ütles, et heade majandustulemuste taga on eelmise aastaga võrreldes suurenenud toodangumahud ja kasvanud õli turuhinnad, tänu millele olid ettevõtte majandusnäitajad sarnased 2015. aasta esimese kvartali tulemustele.
«Põlevkiviõli puhul kasvas turuhind aastavõrdluses üle kahe korra - see võimaldas meil käesoleva aasta alguses õlitehastega täisvõimsusel töötada ja toodangut müüa. Õli hinna puhul on võrdlusbaas siiski ka erakordselt madal, sest möödunud aasta alguses kogesime õliturul väga madalaid hindasid, milliseid olime viimati näinud 2004. aastal,» rääkis Avila.
Kokku tootis Eesti Energia 2017. aasta esimeses kvartalis 101 tuhat tonni põlevkiviõli ehk 52% rohkem kui aasta varem. Vedelkütuste müük küündis 77 tuhande tonnini kasvades aastavõrdluses 125%. Suure müügi kasvu tingis see, et 2016. aasta esimese kvartali madalate energiahindade tingimustes ladustas Eesti Energia osa õlitoodangust müümise asemel.
2017. aasta esimeses kvartalis kasvas elektri turuhind Eestis aastavõrdluses 3%, jäädes siiski oluliselt madalamaks, kui lubas finantsturgude väljavaade 2016. aasta lõpus. «Möödunud aasta lõpus ennustati külma talve, mis pidanuks finantsturgudel valitsenud ootuste kohaselt tooma 2017. aasta alguseks keskmiselt 45-eurosed elektrihinnad. Tegelikkus kujunes siiski teistsuguseks ning 2017. aasta esimese kvartali keskmine elektrihind oli Eestis pisut alla 33 euro megavatt-tunni kohta,» lausus Andri Avila. Elektri toodang kasvas oodatust madalamale elektrihinnale vaatamata 29%, kokku tootsid Eesti Energia elektrijaamad kolme kuuga 2,8 teravatt-tundi elektrit.
Soome ja Baltikumi regioonis on Eesti ainuke riik, kus toodetakse rohkem elektrit kui tarbitakse. Kolme kuu Eesti elektri netoeksport ulatus 800 gigavatt-tunnini.
Taastuvenergiat tootis Eesti Energia kvartaliga 105 gigavatt-tundi ehk 23% rohkem kui aasta varem. Suurim osa taastuvenergia toodangust tuli Enefit Taastuvenergia tuuleparkidest, mille toodang kasvas tänu parematele tuuleoludele ja kõrgemale töökindlusele 2016. aasta algusega võrreldes.
Eesti Energia investeeris kolme kuuga kokku 26 miljonit eurot, mida on 18% vähem kui aasta eest. Suurim osa investeeringutest tehti elektrivõrku, kokku 14 miljonit eurot. «Elektrilevi on aastaid teinud jaotusvõrku mahukaid investeeringuid ning see on aidanud tõsta ilmastikukindla võrgu osakaalu. Lõppenud kvartali seisuga oli kogu Elektrilevi võrgust 62% ilmastikukindel,» märkis Avila.
5 miljonit eurot investeeris energiakontsern esimese kvartaliga arendusprojektidesse, 2 miljonit sellest summast kulus Eesti elektrijaama 8. ploki rekonstrueerimiseks. Ümberehitatud energiaplokk alustab tööd tuleval aastal, tööde tulemusena kasvab ettevõtte sõnul energiaplokis põlevkivigaasi põletamise võimekus 50 protsendini ja väheneb põlevkivist elektritootmise keskkonnamõju.