Mainekasse kooli sissesaamiseks peab tulevasel üliõpilasel olema ette näidata väga head akadeemilised tulemused varasematest õpingutest, edu ametiredelil ning head testitulemused.
Kuidas minna ärikooli?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige lihtsam on teha ärijuhtimise magistrikraadi Eestis. Siin saab seda teha ka osakoormusega ja töö kõrvalt. EBSi turundusjuhi Piret Rehepapi kinnitusel kasutab suurem osa magistrante just seda võimalust. Ärijuhtimise magistrikraadi saab teha ka Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Lisaks sellele, et säilib senine sissetulek, on ka õppemaks märksa väiksem.
Kui Harvardi ärikoolis on õppemaks ligikaudu 51 200 dollarit või 36 600 eurot, siis EBSi ärijuhtimise magistrikraadi eest tuleb õppevormi kohaselt maksta 6000–8000 eurot.
Sel juhul kui eesmärk on saada sisse ühte sajast ärikoolist Financial Timesi edetabelis, tuleb planeerimisega varakult alustada. USA õppimisvõimalusi tutvustava Education USA Tallinna esinduse nõustaja Epp Kirsi kinnitusel tuleb enne USA ärikooli minekut varuda vähemalt poolteist aastat, et kõik vajalikud dokumendid korda ajada.
«USAs on üle kolme tuhande ülikooli, nende seast valiku tegemine, finantsabi leidmine, rahvusvahelisteks kandideerimistestideks ettevalmistamine ning vajalike dokumentide kokkupanek – kõik see võtab aega,» sõnas ta.
Lisaks USA ja Euroopa koolidele võiks kindlasti pilgu pöörata ka Aasia parimate koolide poole, sest tihtipeale on just seal suuremad stipendiumivõimalused. Kuigi konkurents näiteks India ärikoolidesse on kodumaal tihe, pürgivad ka sealsed koolid selle poole, et neil oleks enam rahvusvahelisi tudengeid. Seega võib hea õnne korral ülikooli esimene eestlane veidi hõlpsamalt toetust saada.
Enamasti pakuvad head ärikoolid tulevastele tudengitele ka rahalist abi, laenuvõimalusi ja erinevaid stipendiumeid.
Seda, kes ja millistel tingimustel kooli saavad, otsustatakse kolme peamise kriteeriumi alusel: senised akadeemilised tulemused, töökogemus ja akadeemiline test GMAT (General Management Admission Test).
Senine eriala ja elukutse valik ei ole kooli saamisel määrav. Pigem loeb see, kui edukalt ja hästi on valitud alal hakkama saadud.
Ärikoolid on veendunud, et GMAT näitab väga täpselt, kui edukas keegi oma õpingutes on. Kuna kõik koolid, kes Financial Timesi edetabelisse mahtusid, kasutavad seda ühe kriteeriumina, tegi GMATi eelmisel aastal peaaegu veerand miljonit inimest.
Testi saab teha enam kui sajas riigis, kuid kahjuks Eesti nende hulka ei kuulu. Lähim koht testi tegemiseks on Espoos, Lan Group Finland Oy testikeskuses. Testi võib teha ka Riias, Peterburis, Vilniuses või Stockholmis.
Test ise kestab kolm tundi ning vaeb inimese analüüsivõimet, inglise keele oskust, teksti mõistmist ja probleemide lahendamise nobedust. Kaks kolmandikku vastanuist jääb aga allapoole taset, mida paremad ülikoolid eeldavad.
Lisaks nõutakse neilt, kes ei räägi inglise keelt emakeelena, eraldi keeletesti. Enne kandideerimist tuleks vaadata, milliseid teste kool nõuab, sest inglise keele teste on mitmeid: TOEFL, TOEIC ja IELTS. TOEFLi ja TOEICi teste saab teha Tallinnas ja Tartus, IELTSi testi Tallinnas.
Seejärel tuleb notariaalselt tõlkida varasemad ülikoolitunnistused, kui need juba ei ole inglise keeles. Lisaks testitulemustele peab tulevasse kooli saatma soovituskirjad, sisseastumisesseed ning avalduse esitamise tasu, mis tavaliselt jääb paarisaja euro kanti.
Essee on üks viise ennast teistest kandidaatidest esile tõsta ning ka selle kirjutamiseks tuleks varuda aega. Kuigi koolid paistavad oma tutvustuste ja kodulehekülgede järgi otsustades pinnapealsed, ebaisikulised ja pahatihi väga sarnased, ei oota nad seda oma kandidaatidelt ning essee peaks olema pigem huvitav, sisukas ja isiklik.
Kui kool on avalduse edukalt vastu võtnud, tuleb juhul, kui kool asub väljaspool Euroopa Liitu, hakata taotlema üliõpilasviisat. Olenevalt riigist on viisa taotlemine erinev – sinna võib kuuluda intervjuu, tervisetõendi hankimine ning lisaks õppemaksule peab välisriigile kinnitama, et sul on materiaalseid võimalused, et ennast õpingute ajal ülal pidada.
Siin on koht, kus sõbrad ja sugulased saavad appi tulla ning paariks päevaks vajaliku summa kokku laenata, et seda siis pangaarvel näidata. Tegelikult oleks parem, kui vajalik elamisraha ka päriselt olemas oleks, sest näiteks Harvardis õppimise kõrvalt ei tahaks ju autopesulas töötada, eriti kui õppemaksuks on kulunud viie viimase aasta palk.
Kui kool on edukalt lõpetatud, ootab tõenäoliselt ees ka tööpakkumine. Kui tööandja soovib, saab tööviisat taotleda nii Jaapanis kui ka Austraalias ning tihti on võimalus tudengiviisat edasi pikendada.
Õpilased, kes lõpetavad Kanadas kaheaastase MBA, saavad pärast lõpetamist kaheaastase tööviisa. USA pikendab tudengiviisat aastaks.