:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/04/27/6597845t1h29e5.jpg)
Konsultatsioonifirma Ernst & Youngi partneri Ivar Kiigemäe sõnul oskab valitsus kokku lugeda uutest maksudest laekuvaid tulusid, kuid jätab alati kokku lugemata majandusliku kahju, mis tekib ettevõtjatele.
Maksuekspert: valitsus jätab maksukahjud kokku lugemata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiigemäe ütles, et paljudes valitsuse analüüsides on näha, et osatakse näha negatiivseid mõjusid, mis maksude tõstmisega ettevõtjatele tekivad, kuid need jäetakse rahalisse vääringusse panemata.
Seevastu oskab valitsus väga hästi kokku lugeda seda, kui palju nad uue maksu kehtestamise pealt lisatulu saavad. «See tähendab, et need laused nagu «võivad esineda mõningad negatiivsed mõjud tööstusharus» võivad lõpuks tähendada, et kokku liites on tegu suurte summadega,» märkis Kiigemägi.
Ta nõustub suures osas täna esitatud eelarvenõukogu kriitikaga, et järgmise nelja aasta riigieelarve tulude prognoos liiga optimistlik ja seetõttu võib riigieelarve prognoositust veelgi sügavamasse defitsiiti langeda.
«Maksumuudatustest jääb pidevalt tunne, et käib mingi tohutu rapsimine,» leidis ta, tuues välja näiteks suhkrumaksu, mille puhul jääb paratamatult mulje, et tervisekäitumise parandamise kõrval oli vaja ära täita üks 24 miljoni eurone auk.
«Samas kui see 24 miljonit teisendada ära Eesti elanike peale, siis iga kuu hakkas iga inimene umbes 1,5 eurot juurde maksma, mis kindlasti ei mõjuta kellegi tervisekäitumist,» ütles ta.