Eelarvenõukogu: valitsus loodab uutelt maksudelt liiga palju

Rahandusminister Sven Sester. Foto: Stanislav Moshkov

Eelarvenõukogu hinnangul on valitsuse järgmise nelja aasta riigieelarve tulude prognoos liiga optimistlik ja seetõttu võib riigieelarve prognoositust veelgi sügavamasse defitsiiti langeda. 

Eelarvenõukogu vaatleb mitut uut maksu ja leiab, et sealt ei pruugi üldse nii palju tulu laekuda kui valitsus on prognoosinud.

Näiteks on rahandusministeerium suurendanud sotsiaalmaksu laekumise ootusi järgnevatel aastatel 2-4 protsendi võrra. Eelarvenõukogu hinnangul võib kiire palgakasvu tõttu sotsiaalmaksu laekumine küll hea olla, aga paraku võib palgaralli ka majanduskasvu aeglustada – ettevõtete kulud lähevad lihtsalt liiga suureks ja konkurentsivõime langeb. See toob omakorda kaasa maksutulu vähenemise. 

Teise asjana toob eelarvenõukogu välja, et valitsus on teinud panused liialt aktsiiside suurendamisele ja teistele tarbimisharjumustega seotud maksudele nagu näiteks magusamaks.

Kuigi nõukogu hinnangul on rahandusministeerium aktsiisilaekumisi lühikeses plaanis edukalt prognoosinud, siis praegusel juhul on aga tegemist mitme toote suurema maksustamisega mitmel järjestikusel aastal. Seetõttu suureneb paratamatult ka tõenäosus, et prognoosidega puusse pannakse.

Valitsus ootab ka käibemaksu paremast laekumisest märkimisväärset lisatulu, 2018.‒2020. aastal varasemate prognoosidega võrreldes aastast olenevalt 3‒3,5 protsenti. Kuna aga aktsiisiga maksustatud kaupadel on märkimisväärne mõju käibemaksu laekumisele, leiab nõukogu, et siingi on valitsuse ootused põhjendamatult kõrged. 

Valitsus soovib ka nö küpsete ettevõtete madalamast, 14-protsendilisest tulumaksumäärast paremat maksulaekumist. Prognoos näeb ette, et 2018.‒2020. aastal suureneb laekumine varasemate prognoosidega võrreldes aastati 10‒25 protsenti.

Eelarvenõukogu on aga veendunud, et kuna investorite käitumist on olnud raske prognoosida, siis on tõenäoline, et ka see valitsuse prognoos jääb pelgalt soovunelmaks. 

Eelarvemiinus süveneb veelgi

Kuna oodatav maksulaekumine ei tule täis, valitseb eelarvenõukogu hinnangul oht, et valitsussektori struktuurne puudujääk kujuneb 2018. aastal suuremaks kui 0,5 protsenti SKPst. Riigi eelarvestrateegia näeb ette, et eelarve võib järgmisel kahel aastal langeda 0,5 protsenti ja 2020. aastal 0,3 protsenti defitsiiti. 

Selline puudujääk tugineb eeldusele, et 2018. aastal on Eesti SKP lõhe (vahe majanduse potentsiaali ja tegeliku tootmise vahel) negatiivne ning moodustab 0,4 protsenti SKPst. 

Eelarvenõukogu aga leiab, et kui lähtuda eelarve struktuurse positsiooni mõõtmisel Euroopa Komisjoni või Rahvusvahelise Valuutafondi SKP lõhe hinnangutest, siis võib tegelik struktuurne puudujääk kujuneda suuremaks: lisanduda võib veel 0,2 protsendipunkti SKPst. See tähendab, et tegelik eelarvemiinus küündib 0,7 protsendini.

Maksumuudatuste keerukus takistab laekumist

Lisaks leiab eelarvenõukogu, et valitsussektori eelarvepositsiooni soovitud tasemel hoidmine sõltub mitmest maksumuudatusest, mis olid eelarvenõukogu arvamuse koostamise ajal osaliselt veel seaduseelnõudena esitamata või riigikogu heakskiiduta. 

Kavandatavate maksumuudatuste suur arv ja nende rakendamise keerukus kasvatab võimalikke maksutulude prognoosivigu ja suurendab riski, et riigieelarve tulude prognoos on liiga optimistlik, hoiatab eelarvenõukogu.

«Valitsuse eesmärkide elluviimine eeldab lisaks mitmele maksuseadusele ka kehtiva riigieelarve seaduse muutmist. Kavandatavad muudatused eelarvereeglites on ette valmistatud väga lühikese aja jooksul ja tähistavad praeguse, vaid kolm aastat kehtinud seadusega võrreldes põhimõttelist muutust lõdvema eelarvepoliitika lubamise suunas,» kirjutas eelarvenõukogu. 

Seetõttu soovitavad nad tulevikus valitsusel nii sagedastest muudatustest hoiduda.

Märgid viitavad ülekuumenemisele

Lisaks kritiseerib eelarvenõukogu ka rahandusministeeriumi kevadist majandusprognoosi. Kuigi see kirjeldab Eesti majanduskasvu ja inflatsiooni väljavaadet, ei ole nõukogu nõus ministeeriumi hinnanguga majandustsükli seisule. 

«Nimelt viitavad tööturunäitajad, sealhulgas kiire palgakasv, väike tööpuudus ja suur tööhõive majanduse heale tsüklilisele seisule, mis on vastuolus rahandusministeeriumi hinnanguga, et majanduses on veel kasutamata tootmisressurssi,»

Seetõttu on eelarvenõukogu hinnangul võimalik, et majanduse stimuleerimiseks kavandatavate meetmete mõju ei avaldu selleks kõige sobivamas majandustsükli etapis. 

Eelarvenõukogu on sõltumatu nõuandekogu, mille ülesanne on anda hinnang Eesti eelarvepoliitika aluseks olevatele majandusprognoosidele ja jälgida riigisiseste eelarvereeglite täitmist.

Nõukogusse kuuluvad majandusteadlane Raul Eamets, finantsekspert Andrus Alber, majandusprofessor Urmas Varblane, Poliitikauuringute Keskus PRAXIS analüütik Andres Võrk, Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ning Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja Martti Randveer.   

Loe eelarvenõukogu täispikka arvamust.