/nginx/o/2016/09/22/5871459t1h51dd.jpg)
Android on tõusnud enamlevinud operatsioonisüsteemiks maailmas ning seetõttu on ka küberpätid pööranud pilgud üha rohkem mobiiliviiruste loomise suunas.
Android on tõusnud enamlevinud operatsioonisüsteemiks maailmas ning seetõttu on ka küberpätid pööranud pilgud üha rohkem mobiiliviiruste loomise suunas.
Hiljuti avastati küberkurjategijate loomingut ka Google Play poes saadaolevatest rakendustest, teatas BCS Infoturbekeskus. Pahavara sisaldasid Pokémon Go ning FIFA Mobile lisarakendused. Hinnanguliselt jõudis pahavaraga rakendusi alla laadida enam kui kaks miljonit Androidi kasutajat.
Pahavara nimetusega FalseGuide seostatakse Venemaaga. Teadaolevalt on rakendused üles laadinud Anatoly Khmelenko nimeline mees ning esimesed uuendused on jagatud Sergei Vernik ning Nikolai Zalupkin poolt. FalseGuide pahavara püüab luua nakatunud seadmete võrgustikku, mis võimaldab kurjategijatel ilma kasutaja teadmata seadmeid hiljem juhtida.
Laadides alla kurjategijate poolt loodud rakenduse, küsib see seadme administraatoriõigusi. Seejärel registreerib rakendus ennast «Firebase Cloud Messaging» sõnumiedastusteenusesse, mis võimaldab arendajatel saata telefoni teateid ning käsklusi. Kui rakendus on juba ennast registreerinud, siis saavad kurjategijad saata linke ning täiendavat pahavara juba nakatunud seadmesse.
«Murelikuks teeb asjaolu, et nutiseadmeid kasutavad juba eelkooliealised lapsed, kes laevad alla kõikvõimalikke rakendusi. Kui täiskasvanud oskavad kuidagigi märgata võimalike küberohte, siis laste puhul ei pruugi see nii olla,» kommenteeris BCS Infoturbekeskuse juht Raido Orumets.
Seetõttu peavad vanemad olema kursis, millised rakendused lapse telefonis on ning kindlasti tutvustama neile peamisi reegleid, kuidas tagada turvaline nutiseadme kasutamine.
Kuidas end mobiiliviiruste eest kaitsta?