Terve mõistuse võidukäik – Vääna külakogukond on pääsemas PRIA hirmsuurest tagasinõudest

Vääna külakoda Foto: vaanakylakoda.ee

Harjumaal asuva väikese Vääna kogukonna eestvedajate kohal veel selle nädala alguses rippunud hiigelsuur tagasinõue võib muutuda olematuks, kuna pikka aega kestnud tulise saaga osapooled on jõudmas kokkuleppele, mis laseks külaelul rahulikult edasi toimida. 

Kui Postimees esmaspäeval teemat uurima asus, oli veel täies jõus põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) hiiglaslik, 172 829 euro suurune nõue MTÜ Vääna Külakoda vastu. Põhjus lihtne: kuna selts kuulutati ühe poolel teel luhtunud arendusprojekti tõttu 20. jaanuaril pankrotis olevaks, ei saanud ta enam PRIA ees võetud kohustusi lubatud viie aasta jooksul edasi täita.

Pankroti tõttu tegi PRIA mittetulundusühingule tänavu veebruaris kaks tagasinõude otsust. Üks tagasinõue puudutab meetmest «Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetus» kahe taotluse alusel väljamakstud summasid ning teine kuut makset Leader-meetmest.

«Kõik tagasinõuded on tehtud nende projektide osas, kus taotlejal oli kehtiv järelevalve periood ja kohustus objekte sihipäraselt kasutada ja säilitada,» selgitas esmaspäeval nõude aluseid PRIA esindaja Maris Sarv-Kaasik.

Olukord tundus lootusetu, vallafoorumis ja maakonnalehes lajatati valusaid valimiseelseid süüdistusi, ka pankrotihaldur Peeter Sepper nentis esmaspäeval Postimehele, et kõik need nõuded jäävad rahuldamata. Kuid kõigest 24 tundi hiljem oli olukord kapitaalselt muutunud.

Raha läks õige asja ette

Nagu PRIA selgitustestki nähtub, ei olnud tagasinõuete põhjus raha väärkasutamine või pettused, vaid lihtsalt ühe MTÜ pankrot ja sellistes olukordades kehtivad nõuded.

Vääna Külakoja endise juhatuse liikme Kaido Kruusoja sõnul on korda tehtud ja külakojana rahva kasutusse antud kunagi kohutavas seisus olnud Vääna tall-tõllakuur ja külakoja hooned, avatud raamatukogu, keraamika töötuba ja kinosaal, korraldatud suviseid käsitöö- ja disainilaagreid, lisaks kümneid muid vallaelanikele mõeldud üritusi. Ostetud on isegi kangasteljed ja õmblusmasinad käsitööringidele.

«Mis puudutab tall-tõllakuuri, siis siin on läinud kogu raha vägagi asja ette. Tulemuseks on multifunktsionaalne saal, mida kasutavad selle kandi inimesed ja koolilapsed treeningute ja kõikvõimalike ürituste läbiviimiseks,» võttis Kruusoja tehtud töö kokku.

Kõigi nende ettevõtmiste kestmiseks jätkasid pankrotistunud Vääna Külakoja eestvedajad tegevust ühingus nimega Vääna Selts. Vald leppis samuti olukorraga ning andis külakoja kinnistud uue MTÜ käsutusse. Ning just nende kahe MTÜ varade ja kohustuste osas on viimased päevad toonud pankrotihalduri ja PRIAga kokkuleppe, mis paistab rahuldavat kõiki osalisi.

«Täna kirjutasin MTÜga Vääna Selts alla tegevuse üleandmise kokkuleppele,» tõdes pankrotihaldur teisipäeva õhtupoolikul. Hetk hiljem teatas PRIA, et kokkulepe jõudis nende majja ning protsess tagasinõuete tühistamiseks saab alata. Täpsemalt eeldab kohustuste ülevõtmine PRIA-lt toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmist.

Kokkuvõttes on juriidika lihtsalt järele jõudmas reaalsusele: vallale kuuluv külakoda töötab juba 2016. aasta algusest Vääna Seltsi egiidi all ja uus selts jätkas sama tegevust, mille Vääna Külakoda oli võtnud lepinguga enda kohustuseks. Vääna Selts on pankrotihaldurilt 1600 euro eest ära ostnud isegi pankrotistunud MTÜ vallasvara.

Tööd on uuel MTÜ-l tublisti. Kaido Kruusoja märkis, et Vääna talli hoone on veel ligi kahe kolmandiku ulatuses seest välja ehitamata.

«Eks tuleb pisut ennast koguda ja asjaga vaikselt edasi minna. Järgmisena peakski välja ehitama inventari ja saalivarustuse laoruumis. Hetkel on kõik vahendid koridorides laiali,» tõdes ta. Suvel on ees seltsi korraldatav valla külade päev.

Pankrotti viis 8000-eurone nõue

Aga mis viis ikkagi pankrotti eelmise MTÜ? Külakoja eestvedajate sõnul oli põhjuseks Peeter Suure merekindluse Humala positsiooni korrastamise 16 000-eurose eelrarvega projekt, kus tekkis kohtuvaidlus nüüdseks likvideeritud ettevõttega Castellum.

Kohtuotsuse järgi tuli Vääna Külakojal tasuda Castellumile tehtud tööde eest 8000 eurot, kuid seda raha MTÜ-l polnud, ja kuna tööd jäid pooleli, siis ei saadud rahastust ka PRIA-lt. Kõnealune 8000-eurone nõue nüüdseks enam ei kehti, kuna Castellum on registrist kustutatud.

Tõsi, projekti käigus jõuti puhastada maa-alused katakombid ja käigud ning tarastada šurfid. «Käigud on siiani kasutusel ekskursioonide läbiviimiseks nahkhiirte talvitumisvabal perioodil. Ekskursioonide korraldamist jätkab nüüd Vääna Selts,» ütles Kaido Kruusoja.

Castellumi nõude tõttu tekkinud rahaliste raskuste tõttu aga ei jõudnud MTÜ lõpparvet maksta külakoja endisele tegevjuhile Aira Ermelile, kes pankrotiavalduse sisse andiski.

«Külakoja juhatuse liikmed – Jaanus Härms ja Kaido Kruusoja – taandasid ennast juhatusest, mul jäi mitme kuu palk saamata. Mis sellest, et mina kirjutasin projekte, mis külakojale raha sisse tõid, nüüd ei saadud mulle lõpparvetki välja makstud,» ütles Ermel Harju Elule.

Ainsaks juhatuse liikmeks pärast kahe mehe lahkumist jäi Deiw Rahumägi. Äriregistrist selgub, et vallavolikogu liige Jaanus Härms on aga juhatuse liige ka uues mittetulundusühingus Vääna Selts.

Küsimusele, miks ta koos Härmsiga MTÜ juhatusest enne pankrotimenetluse lõppu lahkus, Kruusoja vastama ei soostunud. «Las see must pesu jääb. Kes mis projekti pidi kureerima ja kuidas see lõppkokkuvõttes õnnestus või ei õnnestunud. Tänane olukord on, nagu näha, see, et lahkunud juhatuse liikmed viivad otsi jätkuvalt kokku,» sõnas ta.

_______

Vallavanem: eesmärk on külakoja uksed avatuna hoida

Harku vallavanem Kaupo Rätsepp ütles, et MTÜ Vääna Külakoja pankrot ei ole toonud Harku vallale lisakohustusi ehk Harku valla maksumaksja ei maksa Vääna Külakoja võlgnevusi.

«Vääna külakoja haldamine anti pärast MTÜ Vääna Külakoja tegevuse lõpetamist üle MTÜ-le Vääna Selts, sest nad olid ainsad, kes avaldasid selleks soovi,» selgitas Rätsep ja lisas, et valla eesmärk on tagada piirkonnas järjepidev kogukonnale suunatud huvitegevus vaba aja sisustamiseks.

«Teisi soovijaid, kes oleksid avaldanud tahet piirkonnas huvitegevuse korraldamiseks, ei olnud. See on omakorda tingitud sellest, et Vääna on väike küla, seetõttu on seal ka aktiivseid inimesi, kes on huvitatud sealse külamaja tegevuse korraldamisest, selle võrra vähem,» märkis vallavanem.

Jaanus Härms ja Kaido Kruusoja on ühtlasi Harku vallavolikogu liikmed. Nii nemad kui ka vallavanem Kaupo Rätsepp kuuluvad Isamaa ja Res Publica Liitu. PM