Rail Balticu koordinaator: infrastruktuuri rajamine ongi kallis

Rail Baltic. Foto: eskiis

Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaare ütles, et kõigi suurte taristuobjektide rajamine ongi kallis, kuid otsese tulu teenimise kõrval on olulisemad sellest saadavad laiemad kasud, kommentaariks konsultatsioonifirma EY analüüsile, mille järgi jääb Rail Balticu raudteeprojekt 3,96 miljardi euroga miinusesse.

«Kõigi suurte taristuobjektide, olgu nad siis teed, raudteed või ka veevõrk rajamine või laiendamine peab täitma laiemaid eesmärke kui taristust otsese rahalise tulu teenimine,» ütles Kaunissaare BNSile.

Otsese suure ja kiire tulususe korral rajaks taristu Kaunissaare sõnul eraettevõtjad, kes soovivad infrastruktuuri investeeritud raha kiirelt tagasi teenida.

«Kui ettevõtjad selleks valmis ei ole, peabki mängu astuma riik. Strateegiliste investeeringute puhul on aga Euroopa Liit loonud võimalused taristu rajamiseks toetust teenida,» rääkis ta.

Taristu puhul on tema sõnul oluline, et omanik suudaks seda hoida sellises seisukorras, et ehitatud raudtee oleks eesmärgipäraselt kasutatav.

«Kuna raudtee kasutamise eest maksavad tasu nii kauba kui ka reisijate vedajad, tähendab see suurema osa kulude katmist taristu kasutaja poolt. Selles mõttes on raudtee riigi jaoks finantsiliselt mõistlikum investeering kui maantee,» sõnas ta.

Samas ei ole Kaunissaare sõnul ka hoolduskulude katmise puhul investeering taristusse tasuv – ei maantee ega ka raudtee ei ole võimeline finantsiliselt tagasi teenima sellesse «maetud» raha. Siin aga tulevadki tema sõnul mängu laiemad tulud, nagu näiteks ajavõit, liiklusõnnetuste arvu vähenemine, heitmete vähenemine võrreldes konkureerivate transpordiliikidega.

«Kvalitatiivsed efektid on aga näiteks välisinvesteeringute kasv tänu parematele transpordivõimalustele, turismi suurenemine, parem juurdepääs tootmiseks vajalikele ressurssidele,» lisas Kaunissaare. Rail Baltic on tema sõnul positiivne ka teistele majandussektoritele nii ehitusfaasis kui avardades võimalusi ettevõtjaile raudtee käiku andmise järel.

Konsultatsioonifirma EY tehtud Rail Balticu tasuvusanalüüsi teisipäeval avaldatud laiendatud kokkuvõtte kohaselt kujuneb Rail Balticu raudteeprojekti kogukahjumiks selle eluea jooksul 3,96 miljardit eurot.

Ilma Euroopa Liidu (EL) kaasfinantseerimiseta, millest loodetakse 85 protsendi ulatuses kapitalikulutuste rahastamist, poleks Rail Balticu projekt rahaliselt elujõuline. Selle diskonteeritud tulud ehk tulevikus tekkivate kulude-tulude tänane väärtus ei kata diskonteeritud investeeringu kulusid kogu projekti eluea vältel, seisab uuringu laiendatud kokkuvõttes.

Eeldades Euroopa Liidu poolset 85-protsendilist kaasfinantseeringut, peaks Eesti tasuma 5,8-miljardise kogumaksumusega projektis 268 miljonit, Läti 393 miljonit ja Leedu 493 miljonit eurot. Rail Balticu projekt hõlmab kiire rahvusvahelise raudtee ehitust Tallinnast Leedu-Poola piirini. Rööpme laius on 1435 millimeetrit ehk Euroopa standard ja reisirongid sõidavad kiirusega kuni 240 kilomeetrit tunnis, samas kui kaubarongid sõidavad kiirusega kuni 120 kilomeetrit tunnis.