Raasuke: minu olulisim küsimus juhina on praegu see, kas meeskond tuleb kaasa

Erkki Raasuke. Foto: Liis Treimann

Mullu Eesti parima juhi tiitli pälvinud Nordea ja DNB ühendpanga juht Erkki Raasuke ütles, et tema järgmise aasta olulisim küsimus on, kas kahe panga ühendamisel tuleb meeskond temaga kaasa või mitte.

Reedel valiti parima juhi konkursi finalistid. Valimises osalenud Raasuke nentis, et juhtimise juures on jätkuvalt palju inimesi, kes sellega hästi hakkama ei saa. 

Kas on lihtne valida parimat juhti aastal 2017?

Kindlasti pole lihtne, sest ega me ju ei seisa piisavalt lähedal juhtimisele, et näha seda, kuidas juhtimist igapäevaselt läbi viiakse. Võib-olla isegi veel olulisem on see, kuidas käitutakse rasketel hetkedel või kriisihetked. Eks see (valimine – toim) on distantsilt harjutus ja see teeb selle keeruliseks.

Vastutus on suur ega taha väga viltu minna.

Kas häid juhte paistab välja?

Jah, neid on.

Kus on viimaste aastate jooksul head juhtimist näha olnud?

Nii tippu või pjedestaalile on panna raske, sest need ei ole ühest hetkest kinni. Head juhid on need, kes teevad järjekindlalt head asja. Räägime ettevõtete juhtimisest, milles pole midagi heroilist. Esile toomist väärivad kimbatusolukorrad, kus on hästi vastanduvad hinnangud ja sealt on uuesti liikuma saadud.

Milline on hea juht aastal 2017?

Mõnes mõttes võib-olla hea juht olla lihtsam kui mõnda aega tagasi. Maailm on läinud ärevamaks ja lihtsad asjad paistavad seetõttu väärtuslikumad kui mõnda aega tagasi.

Näiteks mis?

See vana hea lihtsustatud lähenemine, et mida juht teeb. Määrab suuna, paneb kokku meeskonna, leiab ressursid ja hiljem käib ning ütleb „aitäh“. Suuna määramine on olulisem kui mõnda aega tagasi või siis paistab välja kui sellega hästi hakkama saadakse. Headel aegadel ei paista nii selgelt välja.

See, kes end hästi ja selgelt väljendab ning sõnumi kohale viib, on juba pool võitu saanud, võtmaks omale rolli teisi inimesi juhtida. Avalikus ruumis toimuv debatt läheb järjest sõnarohkemaks aga vähem selgemaks ja ümmargusemaks ning segavamaks.

Kas see tähendab seda, et juhi vastutus on kasvanud?

Ei ütleks. Võib-olla teen liiga, aga juhtimise juures on kasvavalt rohkem neid inimesi, kes sellega hästi hakkama ei saa. Ei taha öelda, et sõela piisavalt pole, kuid kuidagi on valikumehhanismid ja juhtimise juurde jõudmine muutunud. Oleme otsingute ajal ja juhtimise juurde satuvad inimesed kergemini ning isegi suuremate juhtimisolukordade juurde, kuhu nad võib-olla varem poleks sattunud.

Kas see käib nii avaliku kui erasektori kohta?

See on üsna üldine jah.

Kus siis juhtimises king enim pigistab?

Üldistada on ohtlik. Ei saa öelda, et juhid teevad praegu midagi eriti halvasti. Ma ei arva, et juhtimine oleks läinud halvemaks. Tänane keskkond teeb mõned asjad lihtsamaks, samas sellistel aegadel nagu praegu on janu juhtimise järele suurem. Ja siis, kui see hästi välja ei tule, on ebaõnnestumine või pettumus suurem.

Juhtimisest ja selle puudulikust kvaliteedist on viimase aasta jooksul palju räägitud. Teevad siinsed juhid siis oma tööd halvasti?

Nii ei saa öelda ja see oleks ka kogu arengu seisukohalt väga vale sõnum. Keeraks selle pigem nii, et oleme arengus seal, kust edasi liikumiseks on juhtimisel ja selle kvaliteedil proportsionaalselt suurem tähtsus. Kõiges osas, mis on sotsiaalsed oskused, koostöö, läbisaamine, suunanäitamine, on meil nendega praeguses faasis raskusi. Kindlasti oleme paremad, kui mõnda aega tagasi. Samas on madalad ja lihtsad viljad ära nopitud ning üha rohkem on kasv ja areng kinni selles, mis on meil kahe kõrva vahel ning rinnus. Siin pole areng nii kiire, kui mujal. Jah, pitsitab küll, aga areng on kindlasti olemas.

Kui teadvustatud need kitsaskohad ühiskonnas ja juhtide valimisega seotud inimeste seas on?

Üsna julge oleks öelda, et ei ole hästi teadvustatud, aga ikkagi ütlen, et nii on. Piltlikult, kuidas sa kirjeldad kellelegi roosi lõhna, kes pole kunagi roosi nuusutanud. Juhtimise juures on praegu palju inimesi, kes selleks ei ole hästi ette valmistanud või seda hästi läbi mõtestanud ja see on probleem. Võib-olla on see ka ealine iseärasus, aga kümmekond aastat tagasi võisime kurjustada juhtidega, kes tulid kaasa eelmisest ühiskonnakorraldusest. Samas olid nad oskuslikud organisatsiooni ja inimeste juhtimisel. Praegusel sumedal segasel ajal on põlvkondade vahetusel on osa sellest tagaplaanile jäänud ja see hoiab arengut tagasi. Kasvavalt hoiab tagasi.

Ajastutuid ja ka riike iseloomustavad erinevad kultuurid – Rootsis peab arvestama pikkade aruteludega, Ameerikas suheldakse palju. Milline on tänane Eesti juhtimiskultuur?

Lihtne, kohati võib-olla liiga lihtne. Mitte, et peaks olema keeruline, aga võimekus või püüd või tahe või kartus panna end teiste inimeste sussidesse ununeb tihti ära. Ümbritsev keskkond ja meie endi ambitsioonid tahavad rohkem. Tahame rohkem just pehmelt poolelt ja neid oskuseid omandada on keerulisem kui kivi ühest kohast teiste tõsta või autot ühest kohast teise lükata. Mis arengule võib-olla kaasa aitab, on see, et meil ei ole aega oodata 50-100-200 aastat. Paljud riigid on meile küpsuse osas aastakümneid ees ja eeskujuks, mis aitab arengule kaasa. Juhtimise puudujäägist rääkimine näitab püüdu ja tahet saada omale rohkem häid ja vähem halbu eeskujusid saada. Kui me neid teemasid rohkem teadvustame, võib meie areng kiireneda.

Mis on järgmise aasta kõige tulisem küsimus sulle kui uue loodava panga juhile?

Kas meeskond tuleb järgi või mitte.

Üks küsimus, mida tahad küsida konkursi finalistidelt.

Kuidas nemad head eeskuju näitavad.

Parima juhi konkursil valikud tehtud

Reedel selgusid tänavuse, järjekorras neljanda parima juhi konkursi finalistid - Harju Elektri juht Andres Allikmäe, Eften Capitali juht Viljar Arakas ja ABB Eesti pikaaegne juht Bo Henriksson. Neist parima selgitamisel ei ole oluline mitte ainult organisatsiooni või ettevõtte edukus, vaid ka juhi eetilisus ja soov ühiskonnas laiemalt kaasa rääkida. Neist parim selgub mais Pärnu Juhtimiskonverentsil.

Kandidaadid esitasid personalijuhtimise ühing PARE, ajaleht Äripäev ja Postimees. Samuti arvestati avalikkuse esitatud kandidaate. Parim juht võib töötada avalikus või erasektoris, ta on eeskuju ning inspireeriv.

Žüriisse kuuluvad personalijuhtimise ühingu PARE juht Ene Olle, Postimehe majandustoimetuse juht Kristi Malmberg, Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel, Pärnu Juhtimiskonverentsi programmijuht Toomas Tamsar, Tööandjate Keskliidu volikogu liige Valdo Kalm ja Parim Juht 2016 Erkki Raasuke.

2015. aastal võitis konkursi Estraveli pikaaegne juht Anne Samlik, 2014. aastal toonane Sisekaitseakadeemia rektor ja tänane ettevõtja Lauri Tabur.