/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
/nginx/o/2017/04/25/6590241t1h1056.jpg)
Võõrast inimesest pilti jagades või kedagi avalikult häbiposti pannes võid riskida sellega, et suuremaks kurjategijaks osutud sa ise.
Tasub teada: avalikud häbipostid ja võõrastest piltide lisamine on keelatud (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Üldreegel on see, et teise inimese pildistamiseks peab alati temalt nõusolekut küsima, ütles AKI avalike suhete nõunik Maire Iro tehnoloogiaportaalile Geenius.
Iro sõnul ei ole nõusolekut vaja isiklikul otstarbel salvestiste tegemiseks. See tähendab, et videote ja fotode tegemiseks sünnipäevapeol või pulmas kõikidelt eraldi luba küsima ei pea. Siiski ei tohiks neid fotosid kuskile üles laadida.
«Näiteks võib enda jaoks mälestuseks filmida lapse sünnipäevapeol viibivaid sõpru, ent selle video YouTube’i üles panemiseks peaks juba videol olevate laste vanematelt nõusolekut küsima,» lisas ta.
Nii on ka Facebookis populaarsed «Märgatud…» grupid, kuhu postitatakse võõrastest pilte, tegelikkuses andmekaitsenõuetega vastuolus. «Kui me ei räägi avalikel üritustel tehtud piltidest ega ajakirjandusest, siis igal muul juhul peab avaldamiseks ikkagi olema inimese enda nõusolek,» sõnas Iro.
See tähendab ka seda, et avalikku häbiposti riputamiseks ei või teise inimese pilti ega muid andmeid kasutada. «Näiteks väidetavate petturite nimekirjad, «Märgatud» leheküljed/grupid, mustad nimekirjad jne ei ole tegelikult lubatud,» ütles Iro.
Loe pikemalt Geeniusest.