Tõsine risk: valitsuse maksumängud hakkavad kahandama eestlaste ettevõtlikkust

Edward Rebane Foto: Aivar Pau

Alustavate ettevõtjate probleem number üks ettevõtlusega alustamisel ja tegutsemisel on ootamatult saanud kõrge maksukoormus, mis viitab tegelikult poliitilistest kuulujuttudest tingitud  ebakindlusele, kuna peale aktsiiside maksud Eestis tõusnud tegelikult pole.

Alustavate ettevõtjate maksumure selgus SEB Baltimaade ettevõtlusbaromeetri uuringu tulemustest, mille käigus küsitleti 1099 kuni kolmeaastast ettevõtet. Viiepalliskaalal oli kõrge maksukoormus ettevõtjate mureedetabelis 3,5 palliga kindlalt esikohal. Alles seejärel tulid keeruline finantsvahendite kättesaadavus ja klientide leidmine.

«Võib olla on see mõneti loogiline, kuna maksud on alati olnud teema, millega ettevõtjad tegelema peavad. Aga veel kaks aastat ja aasta tagasi oli see põhjendus alles kolmandal-neljandal kohal – nüüd on see esikohal ja märgatav muudatus,» hindas uuringutulemusi SEB Panga juhatuse liige Ainar Leppänen.

Ettevõtjad ei ole uuringus välja toonud, miks nad nii arvavad, kas maksud on üldse vahepeal ettevõtjate jaoks oluliselt muutunud või mitte.

«Küsimus on selles, et ettevõtjad ise tajuvad, et maksukoormus on tõusmas ja see takistab neid ettevõtlusega tegelemast. See võiks olla väga kasulik tagasiside ka meie riigile, kelle ülesandeks on luua sobiv majanduskeskkond selleks, et ettevõtted saaksid alustada ja kasvada,» ütles Leppänen Postimehele. «Tasuks ka alustavate ettevõtjatega maha istuda ja rääkida nende muredest.»

Võib-olla on üks põhjus ettevõtjate murele tema sõnul tõesti see, et räägitakse palju maksudest – räägitakse uutest maksudest. «Kui see kõik kokku panna, siis üks alustav ettevõtja saab aru, et see on üks oluline teema, millega tuleb tegeleda – ja seda mitte just meeldivast vaatenurgast, vaid kohustusena.»

Alustav ettevõtja: Eesti maksukoormus ongi kõrge

Aujahi esiseitsmesse jõudnud ämmaemandate nõuandetelefoni MiaMed ühe asutaja ja tegevjuhi Liina Normeti sõnul võib alustavate ettevõtjate puhul olla probleem ka see, et tavatöötajatena ei ole endale aru antud kogu maksukoormusest.

«Kui ma reaalselt hakkasin ettevõtet tegema ja raamatupidaja esimese aruande saatis ning selgus, kui palju ma ära pean maksma, siis tekkis tõesti tunne: «Issand, kui kõrge see kõik on!»,» sõnas Normet ja märkis, et samas on maksukoormus tegelikult kogu aeg kõrge olnud.

«Minu arvates Eestis ongi kõrge maksukoormus, seda ka võrreldes naabritega. Ma loodan väga, et valitsus ei vii sisse ettevõtte tulumaksu – mida nad plaanivad teha –, see viiks pankrotti väga palju ettevõtjaid,» ütles Normet Postimehele.

Sama halvaks plaaniks nimetas ta miinimumpalga tõstmist 800 euro peale. «Väikeettevõtete jaoks tähendaks see kindlasti päris suures osas väljasuremist,» sõnas ta.

Teadmatus tuleviku suhtes

SEB Panga väikeettevõtete segmendijuht Edward Rebane leidis, et ettevõtjate maksuprobleemi põhjused võivad peituda just teadmatuses tuleviku suhtes.

«Ei ole konkreetselt öeldud välja, millised muutused tulevad. Lisaks on väga palju muudetud oma alustalasid ja poliitilisi mõtteid,» ütles Rebane Postimehele. «Ma arvan, et riik peaks ettevõtjale andma konkreetsemalt teada, mida tulevik maksunduses toob, ja siis hirmud ka vähenevad.»

Valitsus on plaaninud näiteks kehtestada automaksu ja pangalõivu, kuid neist hiljem loobunud.

SEB Innovatsioonikeskus Foto: Aivar Pau

Mis tõukaks aga ühte inimest ettevõtlusega tegelema, on Rebase hinnangul energia kõrval hea äriidee leidmine. Teisel kohal kindlasti ka  toe olemasolu – pangad on tänapäeval koos Kredexiga tulnud ettevõtjatele appi finantseerimise poolelt.

«Kõige tähtsam on ikkagi nõu – üks koht, kus kogu info kätte saada,» ütles Rebane SEB veebipõhise alustavate ettevõtjate õppeprogrammi eAkadeemia  avamisel.

Ehitusettevõtteid sünnib taas

SEB uuringu «Baltimaade ettevõtlusbaromeeter» (Baltic Business Outlook) tulemustest selgus veel, et 53 protsenti alustavatest ettevõtetest tegutseb Tallinnas ja Harjumaal. Järgneb Tartumaa 20 protsendi ning Ida-Virumaa ja Pärnumaa kuue protsendiga.

Kõige enam tegelevad alustavad ettevõtted kaubandusega (16 protsenti). Ehitusssektor on tõusnud 11 protsendiga juba kolmandale kohale.

Peamiseks ettevõttega alustamise sooviks oli soov olla iseenda peremees (35 protsenti), edasi tuli soov sissetulekut kasvatada (26 protsenti) ja soovi oma hobi äriks muuta (20 protseti).

Kaks kolmandikku Eesti kuni kolme aasta vanustest ettevõtetest prognoosib 2017. aasta käibeks kuni 50 000 eurot. Alustavatest ettevõtetest 59 protsenti näeb, et nende töötajate arv 2017. aastal ei muutu. Töötajate arvu kasvu prognoosib 39 protsenti ning vähenemist kaks protsenti vastanutest.

KOMMENTAAR

Rahandusminister Sven Sester:

Valitsuse maksuplaan on üks tervik. Muudatustega toetame majanduskasvu ja kasvatame inimeste sissetulekuid ning ühtlasi edendame tervislikku ja keskkonnateadlikku käitumist. Põhimõtteliselt nihutame maksukoormust teenimiselt tarbimisele.

Tööjõumaksude langetamisega muutub maksukoormuse struktuur majanduskasvu suhtes sõbralikumaks. Tööjõumakse langetab märkimisväärselt maksuvaba tulu reform: 2018. aastal tõuseb madala ja keskmise sissetulekuga inimeste maksuvaba tulu 500 eurole kuus, kui sissetulek jääb alla 1200 euro kuus. Efektiivne tööjõu maksumäär langeb järgmisel aastal 0,74 protsendi võrra sisemajanduse koguproduktist.

Ettevõtlusega alustamist ja väikeettevõtlust soodustame, luues uue ettevõtlusvormi – ettevõtluskonto, mis on täielikult aruandlusevaba ning soodne ettevõtlusvorm väikeettevõtjatele, kelle tulu ei ületa 25 000 eurot aastas. Ettevõtluskontot kasutav ettevõtja ei pea esitama ühtki aruannet ega kulutama aega raamatupidamisele. Sellepärast usun, et seda lahendust hakkavad kasutama paljud inimesed, kes pole seni soovinud ettevõtlusega tegeleda tülika paberimajanduse tõttu.

Lisaboonuseks on ka mõistlik maksumäär, mis on 20 protsenti käibelt.