Eestimaalased joovad aina vähem

Õlle tarbimine mullu vähenes. Foto: Martin Ahven/Õhtuleht.

Konjunktuuriinstituudi analüüs näitab, et Eesti elanike alkoholitarbimine väheneb juba neljandat aastat järjest. 

Arvestuste kohaselt oli tarbimine 2016. aastal 9,9 liitrit ühe täiskasvanud elaniku kohta (absoluutalkoholina) ja võrreldes 2015. aastaga on tarbimise langus 6%.

Tarbimine on vähenenud pea kõikide joogiliikide lõikes. Kangete alkohoolsete jookide tarbimine kokku on langenud 5% ja õlle tarbimine 3%. Alkohoolsetest jookidest on kasvanud vaid viinamarjaveinide tarbimine (+4%). Ühe täiskasvanud elaniku kohta tarbiti 2016. aastal 80,3 liitrit õlut, 9,5 liitrit kangeid alkohoolseid jooke, 7,5 liitrit lahjasid alkohoolseid jooke (siidreid, long drinke) ning 13,4 liitrit viinamarjaveine.

Välisturistid külastasid Eestit 2016. aastal rohkem ja nende ostumaht suurenes. Välisturistid ostsid Eestist endiselt kõige enam kaasa õlut ja lahjasid alkohoolseid jooke. Lahjade alkohoolsete jookide (siidrid, long dringid) turistide kaasaostud suurenesid aastaga 3%, õlle ja kangete alkohoolsete jookide kaasaostmine kasvas 2%.

Lätist toomist salakaubanduseks ei peeta

2016. aasta oli esimene aasta kui eestimaalaste alkoholi tarbimise arvutamisel Konjunktuuriinstituut mitte ainult ei lahutanud Eesti alkoholimüügist maha turistide poolt kaasa ostetud alkoholi, vaid liitis Eesti tarbimise numbrile juurde eestimaalaste poolt välismaalt (peamiselt Lätist) tehtud ostud. Piiritaguste ostude arvel lisandus 0,8 l absoluutalkoholi täiskasvanud elaniku kohta (mis on alla kümnendiku kogutarbimisest).

Illegaalne alkoholi tarbimine jäi 2016. aastal (võrreldes eelnenud aastaga) samale tasemele. Samas on illegaalse alkoholi tarbimise hulka esmakordselt arvestatud ka Eesti elanike poolt Lätist toodud ja edasi müüdud alkohoolsete jookide kogused. Kui seni olid illegaalse alkoholi turumahu näitajad suures osas tuginenud idapiiri tagant salakaubana sisse toodud kangete alkohoolsete jookide teadlikule tarbimisele, siis 2016. aastal on arvesse võetud ka need kogused, mis toodi eraisikute poolt seaduslikult Euroopa Liidu riikidest (enamasti Lätist), kuid müüdi siin edasi. Enamasti ei nähta selles elanike poolt midagi keelatut, kuid et makse selle alkoholi müügi pealt riigile ei maksta, on tegemist siiski illegaalse tegevusega. Kokku moodustas illegaalne alkoholi tarbimine 1,4 miljonit liitrit.

Kui kaupade ja teenuste hinnad kallinesid Eestis 2016. aastal vaid pisut (üldine tarbijahinnaindeks oli +0,1%), siis alkohoolsed joogid kallinesid aktsiisitõusu mõjul 6,7%. Kasvasid kõikide alkohoolsete jookide gruppide jaehinnad, kuid teistest enam tõusid kangete alkohoolsete jookide hinnad. Näiteks tõusid viinade hinnad 13,6%, džinnide hinnad 10% ning liköörid kallinesid 8%.