Tasuvusanalüüs: Rail Baltic on väga tulus projekt

Rail Baltic. Foto: www.railbaltic.info

EY tehtud Rail Balticu tasuvusanalüüs näitab, et projekt on majanduslikult ja rahanduslikult elujõuline.

Täna ja homme Riias toimuva Rail Baltica Global Forum 2017 raames avalikustatud tasuvusuuringu põhieesmärgiks on uuesti hinnata Rail Balticu majanduslikke põhjendusi vastavalt muudetud trassi kooskõlastusele ja pärast 2011. aastal avaldatud AECOMi uuringut laienenud projektimahule, ning seada uued parameetrid projekti pikaajaliseks finantseerimiseks.

Uuringu tulemused:

▪ Rail Balticu projekt on rahaliselt ja majanduslikult elujõuline. Uus tasuvusanalüüs kinnitab veelkord projekti majanduslikku teostatavust ja väga tulusat iseloomu, seades nõutavad ajakohased parameetrid projekti jätkuvale EL-i ja siseriiklikule kaasrahastamisele.

▪ Projekti eeldatav kogumaksumus on 5,8 miljardit eurot kolme riigi peale. (Eesti – 1,346 miljardit (riigi osalus ~268 miljonit), Läti – 1,968 miljardit (riigi osalus ~393 miljonit), Leedu – 2,473 miljardit (riigi osalus ~493 miljonit)1.

▪ Projekti mõõdetav sotsiaalmajanduslik tulu – hinnanguliselt 16,2 miljardit eurot – kaalub kaugelt üles siseriiklikud investeeringud. Lisaks sellele on projektil hinnanguliselt täiendav SKT-d suurendav mõju väärtuses 2 miljardit eurot. Samuti on projektil olulisi mõõdetamatuid eeliseid (peamiselt stimuleerivat laadi). Märkimisväärne mõõdetamatu kasu tuleneb tugevamast Balti ärikogukonnast, mis suurendab piirkondlikku ligipääsu meelelahutus-, kultuuri- ja teistele teenustele. Seega on projekt majanduslikult elujõuline, kuna ühiskonnale tõusev tulu ületab märkimisväärselt eeldatavad kapitali- ja tegevuskulud.

▪ Keskmiselt toodab Rail Baltic kolme Balti riigi majanduskeskkondadele laiemalt mõõdetavat netotulu/rahavooge 6 eurot iga riigieelarvetest investeeritud euro kohta.

▪ Rail Balticu projekt loob ehitusetapi jooksul 13 000 täistööajale taandatud ehitusvaldkonna töökohta ja 24 000 täistööajale taandatud kaudset ja projekti tulemusel tekkinud töökohta projektiga seotud tööstusharudes.

▪ Kasutusetapi jooksul loob Rail Baltic tingimused 400 inimelu päästmiseks, mille keskmine väärtus vastab 30 miljonile eurole aastas. CO2 heitkoguste vähenemisest tekib tulu 2,0 miljardi euro väärtuses ja õhusaaste vähenemisest 3,3 miljardi euro väärtuses, millega panustatakse suurel määral ELi ülemaailmsesse juhtpositsiooni keskkonnasäästlikkuses.

▪ 2030. aastal on taristu, näiteks raudteerööbaste, sildade/tunnelite, terminalide, jaamade jm hoolduskulud hinnanguliselt 58,9 miljonit eurot kogu raudteetrassi ulatuses kõigis kolmes riigis.

▪ Uuring kinnitab, et pärast esialgset viie aasta pikkust siseriikliku finantsabi perioodi (28,6 miljonit eurot kolme Balti riigi peale) projekti kasutuselevõtu etapis, mil Rail Baltic saavutab oma kavandatud potentsiaali, on taristu haldaja pikas perspektiivis rahaliselt jätkusuutlik.

Reisijatevedu:

▪ Rail Baltic loob täiesti uue olukorra, eriti Baltikumi-siseses reisimises. Rail Balticu reisijateveo konkurentsieelised on järgmised:

- Kiirus, ajasääst, mugavus, produktiivne reisiaeg, turvalisem ja keskkonnasäästlikum transpordivahend

- RB reisijad – peamiselt kodumaiste sõlmkeskuste vahelised ja Baltikumi-sisesed reisijad. Lisaks kasutavad seda Baltikumi-välised reisijad (nt Varssavist Kaunasesse)

- Rahvusvahelised rongireisid on põhiliinil saadaval vähemalt kord kahe tunni jooksul (kokku kaheksa rongipaari päevas mõlemal suunal)

- Eeldatav pikaajaline keskmine tulu reisija kohta: Tallinn-Riia 38 eurot, aeg = 1 t 55 min (autoreisi puhul 68 eurot, aeg = 4 t 5 min (kogukulu ühe reisija puhul auto kohta)). Eeldatav pikaajaline keskmine tulu reisija kohta: Riia-Vilnius 38 eurot, aeg = 2 t 1 min (autoreisi puhul 65 eurot, aeg 3 t 30 min (kogukulu ühe reisija puhul auto kohta))

• Säästetud ajast tõusev tulu: 2,4 miljardit eurot

Kaubavedu:

▪ Alusstsenaariumi puhul eeldatakse, et RB raudteel veetakse 2026. aastal 2 miljonit tonni kaupu, 2030. aastal 13,7 miljonit tonni kaupu ja 2055. aastal ligikaudu 20 miljonit tonni kaupu.

Rail Balticu kaubaveo konkurentsieelised on järgmised:

- Kiirus – raudtee-kaubavedu Balti riikide ja Kesk-Euroopa sihtkohtade vahel võtab alla 2 päeva, samas kui veoautodel kulub sama marsruudi läbimiseks kuni 4 päeva

- Töökindlus – prognoositvate ja korrapäraste sõiduplaanidega, piiratud peatustega ja ebasoodsatele ilmastikutingimustele väga vastupidavad raudtee tarneahelad saab korraldada täppisajastamise põhjal, eriti kui need viiakse efektiivselt vastavusse teiste ühendvedude tarneahela elementidega (nt Soome lahe praamiaegadega)

- Täiskoormus – Rail Baltic ühendab mitut võtmetähtsusega sõlmpunkti, kus saab peale laadida täiskoormuse, vähendades seeläbi tühjalt läbitud kilomeetreid

- Kulu – transpordikulu võrreldes maantee-transpordiga väheneb keskmistel ja pikkadel vahemaadel, mis laiendab Balti riikide ja Soome väliskaubandusturgude geograafilist haaret ja võimaldab tarnida kaupu sama kulu eest kaugematele turgudele ja sealt koduturule

- Kaubaveo lähtepunkt: peamiselt transiitveod – 57% (nt Soome – u 29%, SRÜst Poola, Saksamaale ja ülejäänud Euroopasse ja vastupidi – u 31%), import/eksport (Baltimaad) – 43% (Eesti – 10%, Läti – 10% ja Leedu – 23%)

▪ Kaubaveolt säästetud ajalt saadav tulu: 2,9 miljardit eurot

Tasuvusanalüüs on vaid üks otsustamisvahend terve rea uuringute ja ekspertanalüüside seas, mis RB projekti rakendusprotsessi käigus läbi viiakse. Seepärast tuleb käesolevat tasuvusanalüüsi vaadelda koos selliste võtmedokumentidega nagu Rail Balticu projekti pikaajaline äriplaan, mitmed turustamisuuringud, infrastruktuuri majandamise strateegiline uuring, tarnija turu-uuringud, tegevuskava ja muud asjakohased uuringud.