:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
/nginx/o/2017/04/22/6579969t1ha4d6.jpg)
Nordea Eesti peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul keskendub valitsus praegu lühiajalise õnnetunde stimuleerimisele ega mõtle, kuidas inimeste sissetulekud Põhjamaadele järele jõuaks.
Palm: valitsus ei pinguta, et meie palgad jõuaksid Põhjamaade tasemeni (19)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Oleks tore näha eelarvestrateegiates edaspidi konkreetsemaid projekte ja kalkulatsioone, kuidas kasvatatakse kodanike pikaajalisi sissetulekuid Põhjamaade naabritele lähemale ja kuidas tõstetakse kodanike varade väärtust,» ütles Palm. Seetõttu tulekski järgmisel kümnendil keskenduda eeskätt sellele, kuidas Põhjamaadele järele jõuda.
Ta rõhutas, et palgalõhe vähendamine Põhjamaade ja teiste arenenud Euroopa riikidega on ülioluline, et piirata Eesti inimeste väljarännet ja tulla toime kasvavate tervishoiukulude, rahvastiku vananemise ja vähenevate Euroopa Liidu toetusrahadega.
Palmi sõnul peab valitsus jõukuse kasvatamiseks panustama märksa enam eksportivate ettevõtete eelisarendamisse, mis on suutelised maksma töötajatele keskmisest kõrgemat palka. Kuigi Eesti on jõudmas täistööhõiveni, on suur osa töökohtadest madalapalgalised, möönis Palm.
«Täna kipume stimuleerima liialt siseturgu, olukorras kus eratarbimine on niigi lähedal buumiaja kõrgetele tasemetele,» rääkis Palm, lisades, et samas eksportivate ettevõtete investeeringud on madalseisus. «Eesti ettevõtete investeeringud on langenud 4 aastat järjestikku olukorras, kus euroalas on investeeringud kasvanud.»
Palm küsib, et kas me ei pidutse homse arvel, kui me eksportivate ettevõtete konkurentsivõime arendamise asemel eelistame turgutada vaid eratarbimist. «Palju me absoluutnumbrites täna reaalselt investeerime eksportiva majanduse harudesse, mis loovad keskmisest kõrgema palgatasemega töökohti?»
Seega tuleks toetusrahad suunata Palmi hinnangul sinna, kust kasvab enim rahvusvaheline konkurentsivõime. «Ekspordi nutikast arendamisest ja varade väärtuse arendamisest tõuseks pikaajalist tulu, mida oleks võimalik hiljem osaliselt ümberjagada sisenõudluse toetamiseks. Kindlasti tuleb terves ühiskonnas aidata madalapalgalisi ning nõrgemaid,» ütles ökonomist.