/nginx/o/2017/03/21/6475957t1hdf45.jpg)
Finantssektori esindusorganisatsiooni FinanceEstonia juhatuse esimehe Rauno Klettenbergi sõnul kiputakse praeguses riigi eelarvediskussioonis kalduma liialt äärmustesse, sisust rääkimise asemel otsivad nii poolt- kui vastuargumenteerijad pimesi kinnitust hüpoteesidest ning väljakujunenud uskumustest.
«Kui riigieelarve tasakaal oleks ülim, millele majanduskasv ning riigi heaolu toetub, poleks meil sellises mahus riigiaparaati üldse vaja üleval pidada. Sellist reeglit aga pole ning hüpoteesist olulisem on kontekst ning sisu,» esitab Klettenberg FinanceEstonia seisukohta.
Selle tõestuseks on tema sõnul nii mitmedki riigid, kus eelarve puudujäägile vaatamata seisab majandus tugevatel alustel. Samas on spektri teises otsas ka näiteid, kus eelarve püsiv puudujääk on viinud kogu riigi majanduse allavoolu.
«Eesti puhul seisneb ebaloogilisus hoopis selles, et ajal mil riik koges mitme aasta vältel majandusraskusi ning probleemid olid ilmsed, püüti põikpäise järjekindlusega eelarvet tasakaalus hoida. Seda olukorras, kus riigisektor oleks probleeme saanud leevendada ning reaalmajandust toetada. Samas täna, kus olukord on selgelt parem ning väljavaated tulevikuks positiivsemad, kaalutakse ootamatult eelarve tasakaalust väljaviimist,» lisas Klettenberg.
Klettenbergi sõnul on erasektoril, nii tööandjatel kui töövõtjatel, täiesti õigustatud ootus, et sellise strateegia valiku puhul oskab riigi esindaja une pealt ning üheselt selgitada, miks selline tee valitakse. «Kõhklused ning ebaselged vastused jätavad mulje, et mootor töötab, aga roolis pole kedagi. Valitsusel peaks olema kindel arusaam, mida ja miks ette võetakse ning otsuste põhjendamine ei tohiks tekitada raskusi, ebamugavustunnet ning puiklemist.»
Eelarve puudujäägile lisaks on FinanceEstonia juhatuse esimehe sõnul juba mõnda aega arutletud ka erinevate maksumuudatuste vajalikkuse ja uute maksude üle, mis oleks riigieelarve oluliseks katteallikaks. «Suures plaanis on valitud strateegia töötajatele pigem soodsam kui ettevõtetele. Finantssektori suunalt tahaks rahandusministrile tunnustavad sõnad öelda selles osas, et valitsuse tasemel või koalitsioonis eelnevalt kokku lepitud finantsvaldkonda puudutavate maksude rakendamine ning olulised seadusemuudatused on nüüd turuosalistega diskussioonis rohkem läbi arutatud. Olukordi on selgitatud ning sektori arvamust vahel ka kuulda võetud. Seda ühtse eesmärgiga mitte halvendada otsustega meie finantssektori konkurentsivõimet ning kogu majanduse väljavaateid,» edastab Klettenberg FinanceEstonia seisukohta.
Konkureerides teiste riikidega tuleb esindusorganisatsiooni esindajate sõnul siiski ettevaatavalt meenutada, et seadusemuudatuste ajaline dimensioon ja nende rakendamise ajastus on samuti kriitilise tähtsusega juhul kui soovime siia uusi ettevõtteid ning töökohti.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)