Eesti perel läheb aastas keskmiselt minemaviskamisele 50 kilogrammi toidukaupa, mis tähendab ühtlasi mitmesaja euro prügikasti loopimist.
Eestis raisatakse 50 000 tonni toitu aastas
Eestis raisatakse toitu kogu toiduahelas umbes 50 000 tonni aastas, rääkis SEI Tallinna vanemekspert Evelin Piirsalu Tallinna TV saates «Roheline vabariik», vahendab Pealinn. Seda nii toiduainetööstuses, kauplustes, restoranides kui kodumajapidamistest. Kõige suurem osakaal on just kodudel, seal tekib raisatud toidust ligi pool.
«Eesti raisatud toidu süsiniku jalajäljest rääkides tekitab 50 000 tonni toidukadu aastas ligi 100 000 tonni süsihappegaasi. Seda numbrit võib võrrelda 27 000 auto tekitatud süsihappegaasiga aastas. Võrdluseks veel, et sama palju süsinikdioksiidi tekitab umbes 30 000 perekonda oma elektritarbimisega. Ühes keskmises Eesti peres läheb aastas toitu raisku ligi 50 kilo, see on võrdne 120–200 euroga aastas. Eesti peale kokku teeb see ligi 63 miljonit eurot aastas, mida raisatud toiduna ära visatakse,» tõdes Piirsalu.
Keskonnaekspert Kristjan Piirimäe lisas, et ökojalajälje mõttes tuleb vaadata seda, et osadel toidukaupadel on see väga suur, näiteks piimatoodetel, eriti juustul, ka veiselihal. Väiksem aga taimetoitudel, kalal ja munadel. «Arvestades seda, et globaalne majandus võib kokku kukkuda, pole kahtlust, et õige on orienteeruda kohalikule tootmisele ja kaubandusele,» nentis ta.
Samuti mõjutab toidu raiskamine kliimat otseselt seetõttu, et prügikasti visatud toidu tootmiseks on kulunud hulgaliselt ressursse. «Selleks on kulunud energiat, vett, maad, tööjõudu ja see on raisatud ressurss. Kõige rohkem on just energial mõju kliimamuutusele. CO2 ja süsinik on õhku paisatud täiesti asjata. Sealtkaudu tuleb mõju tagasi toidu tootmisele. Kliima mõjutab ilmastikuolusid ja ilmastikuolud toidutootmist,» selgitas Piirsalu.
Seepärast on ka Eestis on ilmastikuolud igal aastal erinevad - kord on kuiv, kord liiga märg ja seetõttu saab kasvav toit rikutud. Kliimamuutuste tagajärjel on ka palju ekstreemseid ilmastikuolusid nagu tugevad tormid ja vihmavalingud, mis omakorda halvendavad saagikust.
Piirsalu tõi välja, et suurima keskkonnamõjuga on lihatootmine, sest lisaks loomade toitmisele on vaja toota toitu, mida inimene sööb. Seetõttu on teised toiduained on madalama keskkonnamõjuga.
«Teine asi on globaalse toiduainetööstuse väga kõrge transpordimõju. Toiduaineid toodetakse ühes riigis, nad viiakse maailma teise otsa töötlemiseks ja pärast tuuakse tagasi tarbimiseks. Toidu värskus kindlasti kannatab selle all, kui teda ühest kohast teise transportida,» nentis ta. Näiteks rohelised banaanid näitavad, et need on meile transporditud tooretena ning Eestis saadav banaan ei ole sama, mis kasvab Aafrikas puu otsas.
Loe pikemalt Pealinnast.