T, 31.01.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Investorid kahtlevad Euroopa võlakriisi lahenemises

Kaja Koovit
Investorid kahtlevad Euroopa võlakriisi lahenemises
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Maakler jälgib Madriidi börsi ekraani.
Maakler jälgib Madriidi börsi ekraani. Foto: SCANPIX

Kuigi Euroopa võitleb elu eest Portugali valitsuse lagunemisega hoogu juurde saanud võlakriisiga, näitavad võlakirjaturgude intressid, et investoritel selle võitluse edusse usku ei ole ning pigem tuleks mõelda hädasolevate riikide võlakoorma restruktureerimise peale,  kirjutab The New York Times.

Kui Saksamaa 10-aastaste võlakirjade intress on 3,24 protsenti, siis Kreekal 12,4, Iirimaal 9,8 ja Portugalil 7,8.

Ajaleht märgib, et investorite jaoks on tõsiselt üleval küsimus, kas ka investoreid ehk laenuandjaid sunnitakse kriisi leviku tõkestamiseks võimalikke kahjusid kandma.

Eile langetas Moody’s 30 Hispaania panga reitingut. Juhul kui investorid hakkavad Portugalist palju suurema majanduse ning suuremate pankade võlaprobleemidega Hispaania pärast muretsema, võib viimaste kuude suhteline rahulikkus turgudel hetkega hajuda, märgib leht.

Paljude analüütikute hinnangul oleks Portugalile lisaraha andmise asemel targem käik riigi olemasolevad võlad restruktureerida. Selleks arvamuseks annab põhjuse Kreeka ja Iirimaa senine käitumine, mille põhjal võib öelda, et nendesse riikidesse pumbatud 200 miljardit eurot ei ole andnud soovitud tulemust. Vaatamata teistelt Euroopa Liidu partneritelt lisaraha saamisele, ei ole kummagi riigi probleemid kuskile kadunud ning nende maksevõime on jätkuvalt küsimärgi all.

Kreeka keskpank prognoosib selle aasta tööpuuduseks 16,5 protsenti ning usaldus sotsialistist George Papandreou juhitud valitsuse ning selle sisseviidud reformide vastu  mureneb jõudsalt: vaid 35 protsenti kreeklastest hääletaks tema poolt.

Näib, et Iirimaa pangad, mille väljastatud halvad laenud kogu riigi kriisi viisid ning millele IMF ja Euroopa Komisjon on juba 35 miljardit eurot eraldanud, vajavad probleemide lahendamiseks veelgi rohkem raha.

Ning lõpuks Portugal, kus neli kärpeprogrammi on inimestelt igasuguse usu viinud.

Analüütik ning euroasjade ekspert Barry Eichengreen märkis The New York Timesile, et pealesunnitud kasinusmeetmed, mida ei toeta võlakoorma parandused ning võlausaldajate ehk võlakirjaomanike kaasvastutus ( ehk kus laenuandjad peaksid ka osa tagasisaadavast rahast kahjudesse kandma), lihtsalt ei tööta. Veelgi enam, need on ebaõiglased. «Kui vähendada võlga teenindavate inimeste sissetulekuid, kuid samal ajal võlakirjaomanike sissetulekud ei vähene, siis võlatase tegelikult ei vähene,» selgitas Eichengreen.

Võlgade ümberstruktureerimise vastase argumendina on väidetud, et seda ei saa teha, kuna  sellega kaasneva majandussurutise risk on liiga kõrge. Ajaleht märgib, et Euroopa vastumeelsus Kreeka, Iirimaa ja Portugali laenude osalise mahakandmise vastu on tegelikult põhjustatud asjaolust, et Euroopa pangad kannaksid sellest suurt kahju.

Standard ja Poor’si hinnangul peaksid Lääne-Euroopa pangad halvimal juhul ehk Kreeka, iirimaa, Hispaania ja Portugali majanduste surutisse langemise korral kuskilt kaasama 250 miljardit eurot. See on enam kui pool mullu kevadel asutatud Euroopa stabiilsusmehhanismist (EFSF).

Märksõnad
Tagasi üles