Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Pangad: avansiline tulumaks oli võimalikest valikutest vähim koormav

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pangad on valitsuse maksukompromissiga rahul.
Pangad on valitsuse maksukompromissiga rahul. Foto: PantherMedia/Scanpix

Eesti Pangaliidu hinnangul on avansiline tulumaks selline lahendus, mis sektorit võimalikest lahendustest kõige vähem koormab.

«Hästi toimiv pangandussektor on majanduse selgroog. Regulatsioonid, sealhulgas maksupoliitika, peaksid toetama kapitali kättesaadavust kodumajapidamistele ja ettevõtetele,» ütles pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm BNS-ile.

Valitsuse soov otsida oma poliitikate rahastamiseks majandusest lisaraha on Talihärmi sõnul mõistetav, ent loomulikult pankasid täiendav maksukohustus ei rõõmusta.

«Samas on avansiline tulumaks selline lahendus, mis sektorit võimalikest lahendustest kõige vähem koormab ja toob kaasa kõige vähem riske, andes samal ajal vajaliku panuse riigieelarvesse,» rääkis ta.

Vastavalt koalitsioonileppes sätestatud finantsasutuste maksustamise eesmärgile otsustas valitsus kolmapäevasel kabinetiistungil täiendada tulumaksusüsteemi ja kehtestada krediidiasutustele 14-protsendilise dividendide avansilise tulumaksu.

Kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt maksavad krediidiasutused ja nende Eesti filiaalid tulumaksu jaotatud kasumilt nagu kõik teised äriühingud. Pangaliidu ettepanekul maksab krediidiasutus alates 2018. aastast eelmises kvartalis teenitud kasumilt tulumaksu avansilisi makseid määraga 14 protsenti.

Kasumi jaotamisel ja sellega kaasneva tulumaksukohustuse arvutamisel saab krediidiasutus tasutud avansilist makset arvesse võtta. Maksustatakse üksnes äriühinguid, kellel on kasum.

Muudatuse mõju eelarvelaekumistele sõltub krediidiasutuste dividendimäära maksmise otsustest koosmõjus samaaegselt rakendatava regulaarselt jaotatud kasumi maksustamise süsteemiga. Netomõju eelarvele jääb seetõttu umbkaudu 20-30 miljoni euro vahemikku aastas.

Praegu on krediidiasutuse tegevusluba üheksal Eesti äriühingul ning seitsmel välisriigi filiaalil.

Tagasi üles