/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)
/nginx/o/2017/04/20/6567635t1h1445.jpg)
Aasta tagasi riigikogus esimese lugemise läbinud riigihangete seaduse eelnõu jõudis möödunud nädalal teise lugemiseni, kuid ettevõtjate hinnangul on selles endiselt puudusi.
Riigihangete seaduseelnõu teeb ettevõtjad ärevaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi kaubandus-tööstuskoda on teinud selle eelnõu kohta mitmeid ettepanekuid, nendib organisatsioon, et kahjuks on eelnõu pärast teist lugemist saanud juurde regulatsiooni, mis põhjustas huvigruppides üksmeelset vastuseisu, vahendab Äripäev.
Kõigepealt lisandub hankijale kohustus kontrollida peatöövõtja kasutatavate alltöövõtjate tausta. Praktikas toob see hankijale kaasa märkimisväärse kontrollikohustuse ning peatöövõtja peab hiljemalt lepingu täitmisega alustamise ajaks esitama hankijale kõikide lepingu täitmises osalevate alltöövõtjate andmed ning leidma vajadusel asemele uued alltöövõtjad, kui kellegi puhul ilmneb kõrvaldamise alus.
Veel tekib alltöövõtjale õigus saada hankijalt teavet, kui palju on hankija tasunud pakkujale selle alltöövõtja tehtud tööde eest. Hankija kohustub sel juhul avaldama hankelepingu sisu kolmandale osapoolele, mis omakorda võib tõstatada pakkuja ärisaladuse kaitse küsimuse.
Loe lisaks Äripäevast.