Pildid: kuidas öökülm Tallinnas maha istutatud lilledele mõjub?

Juba mitu nädalat on Tallinna linnahaljastajatel käed-jalad tööd täis olnud, et linnaparkidesse ja suuremate teede äärde lilli istutada. Ootamatu öökülm võib aga lilledele hävitavalt mõjuda.

Tallinna linna haljastuse osakonna juhataja ja maastikuarhitekti Kristiina Kupperi sõnul on varajase lilleistutamise taga soov linnakodanikke ja külalisi võimalikult vara kevadlilledega rõõmustada. «Sel kevadel lükkasime külma tõttu istutuse ühe nädala võrra edasi,» lisas ta.

Kevadlilledest kasutatakse Tallinna haljastuses peamiselt aedkannikest ehk võõrasema, sarvkannikest, vähesel määral ka aed-pärdiklille ja aed-lõosilma ehk meelespead. Kupperi sõnul lähtuvad nad kevadlillede valikul külmakindlusest ja vastupidavusest. «Aedkannikeste külmakindluse osas on mul kogemust linnahaljastuses üle 20 aasta ja selle aja jooksul on nii mõnelgi korral pärast istutust öökülma olnud,» sõnas ta. «Ühel kevadel olid tulemuseks pruuni servaga lehed.»

Kupperi sõnul sõltub taimede külmakindlus paljustki sellest, kui karastunud nad on, ehk kust nad pärit on. «Kui istutada kasvuhoonest toodud taimed peenrale, siis on nad külmaõrnemad kui need taimed, mida on külmaga järk-järgult harjutatud,» märkis ta. Kupper lisas, et hetkel on kevadlillede kõige suurem hooldaja Tallinnas päike, kes taimi sulatab ja soojendab. «Linna peenrad on nii suured, et igal õhtul kattelooriga katmine ja hommikul loori eemaldamine ei tule kõne alla. Kas taimi on vaja välja vahetada, selgub pärast öökülmade lõppu.»