Tõehetked Jaapani kindlustusturul

Maavärina ja tsunami tekitatud kahjustused Jaapanis. Foto: SCANPIX

Sumiko Umeki maja Otsuchis, Jaapani kirdeosas, oli merest ligi kahe kilomeetri kaugusel. Kuid siiski liiga lähedal.

«Ma lootsin, et äkki jääb kas või mingi väike nurgake alles. Kuid majast pole märkigi,» ütles naine.

Umeki jaoks on koitnud karm reaalsus. Kuna maavärinakindlustust tal pole – mis kataks ka tsunamide kahjustused – ei pruugi olla jaksu oma krundile midagi ehitada.

Samasugusest trööstitust olukorrast leiavad end tuhanded Tohoku ranniku elanikud, tänase seisuga kodutud.

Pärast 1995. aasta Kobe maavärinat üritas Jaapani valitsus küll kodanikke maavärinakindlustust ostma meelitada – ja mõningast edu selles ka nähti – kuid viimase aasta seisuga olid enamik majapidamisi piirkondades, mis nüüd kõige rängemalt räsida said, ikka veel ilma kindlustuskatteta.

Maavärinakindlustuse vastu on tuntud teatud antipaatiat. Osalt seetõttu, et see on suhteliselt kallis – võrrelduna võimalike väljamaksetega, mis võtavad arvesse majade kahanevat väärtust.

Jaapanis on maja alune maa rohkem väärt kui maja ise. Eriti siis, kui maja on puust.

Maal, kus maavärinaid esineb sageli, kujutab see valitsuse jaoks suurt dilemmat: millises ulatuses tuleks ja saaks aidata peredel kodusid taastada? Tokyo pakub kuni 3 miljonit jeeni (37 000 dollarit) majapidamise kohta, sõltuvalt kahjustustest ja pere suurusest. Lisaks toetab valitsus ühte maavärinate-alast edasikindlustusseltsi.

Samas on riigirahandus viimase 15 aastaga alla käinud, eelarvepuudujääk ja brutovõlg on riigi majandusest umbes kaks korda suuremad. Seepärast on ka majapidamiste aitamisel piirid peal. Eriti kui aidata tuleb ka väikeettevõtteid ja taastamist ootab infrastruktuur.

Hosei ülikooli professori Takao Komine sõnutsi on seekord ka raske erandit teha ja kõike uuesti üles ehitada, kuna kodude kahjustused on niivõrd ekstreemselt rängad.

«Valitsus ei saa kergekäeliselt kõigile kõike garanteerida,» ütles ta. «Siis hakatakse mõtlema, et kindlustust polegi vaja.»

Tokyo dilemma peaks panema häirekellad helisema ka California valitsuses. Sest sealgi on maavärinad sagedased, rahanduse lood aga rabedad. Ning kuuldavasti on vaid 12 protsenti majapidamistest endid maavärinate vastu kindlustanud.

Kobe maavärina ajal oli vaid 2,9 protsendil piirkonna majapidamistest maavärinakindlustus. Seekord oli kõige rängema hoobi saanud prefektuuris  Miyagis ja Iwates kindlustatud vastavalt 33 ja 12 protsenti majapidamistest.

Valitsuse toetatud Japan Earthquake Reinsurance Co tuleb erasektorile appi, makstes kinni poole kahjusummast, mis ületab 115 miljardit jeeni.

Seega: kuigi väljamaksed tulevad palju kopsakamad kui pärast Kobe maavärinat, oleksid nad olnud palju suuremad, kui rohkem kodanikke end kindlustanud oleks. Kindlustajate koja esimees on juba jõudnud kinnitada, et tulemas on väljamaksete rekord. Ta kinnitab samuti, et kindlustusettevõtetel on selleks varud olemas.

Mis ei peatanud aga Moody'st Jaapani kolme juhtiva kindlustaja reitinguväljavaadet negatiivseks keeramast.

Katastroofiriskide hindaja Eqecat rehkendab, et Jaapani kindlustusfirmad peavad käima üksikisikutele ja ettevõtetele välja 8-15 miljardit dollarit.

Kindlustusettevõtted tegelevad praegu kahjustuste hindamisega. Valitsuse sõnutsi võib see võtta rohkem aega kui Kobe maavärina puhul, kuna katastroofipiirkond on palju suurem. See tähendab, et väljamakseid tuleb oodata veel mõnda aega. Samal ajal aitavad pangad nagu Bank of Tokyo Mitsubishi UFJ ellujäänuid, pakkudes neile madala intressiga laene.

Proua Umeki ja Mutsuko Hanaishi jaoks – viimane on samuti pensionär, kelle kodu tsunami minema viis – on nüüd päevakorras raske küsimus: kas üritada oma maale midagi ehitada või jätta kodu maha ning kolida laste juurde, sügavamale sisemaale.

Hanaishi, kelle sõnade järgi oli laine nagu «deemon», oli just kulutanud 500 000 jeeni uue tatami põranda peale. Kuid nagu ka Umekil oli ta kodu maavärina vastu kindlustamata. «Mu maja oli vana,» ütles ta.

Professor Komine usub, et katastroof annab võimaluse linnade planeeringud uuesti läbi mõelda.

«Need alad on tsunamide tõttu ohtlikud. Samasse kohta uuesti maju ehitada oleks risk,» ütles ta.

Nagu evakuatsioonikeskusi külastades selgub, elas katastroofipiirkonnas väga palju vanureid. Kui inimesed nagu Hanaishi ja Umeki ära kolivad, jääb see kant üpris hõredaks.

Copyright The Financial Times Limited 2011.