Kümme asja, mida peaaegu igaüks on varastanud

Korraks laenatud välgumihkel kipub hajameelsusest enda taskusse kaduma. Foto: Panthermedia / Mathias Weigand

Suur on tõenäosus, et kas tahtlikult või kogemata oled midagi taskusse pistnud ja endaga kaasa võtnud, ilma et keegi sellest teaks.

Samuti võib aegajalt mõni laenatud asi sinu kätte ununeda ja sinnapaika jäädagi, kirjutab CheatSheet. Neist juhtumitest ei mõelda kui vargustest, sest vaevalt tunneb keegi puudust pastakast, ketšupipakist või vanast raamatust? Kui järgnevasse loetelusse aga süveneda, võib selguda, et mõnigi meist paneb üsna palju asju vaikselt pihta.

Pastakad. Võtsid pastaka sõbralt laenuks või kaasa mõnelt koolituselt või töökohast? See ei tundu suur asi, ent mõtle, kui palju läheb ühel koolitusettevõttel või firmal aastas pastakaid kaduma, kui igapäevaselt keegi endale pastaka taskusse poetab.

Koht järjekorras. Ka trügimisest järjekorras võib mõelda kui kellegi teise koha varastamisest. Ilmselt ei tee trügija seda tehes kedagi rõõmsaks.

Hotellitarbed. Mõnel inimesel on kombeks hotelli külastades pakkida kokku kõik seebid ja šampoonid, ihne külastaja võib aga kaasa võtta rätikudki. Tegu on siiski hotelli varaga, mida varastada on inetu. Samamoodi kipuvad need väiksed seebid koju tolmu koguma jääma, mistõttu pole nende kaasa ahnitsemine väga vajalik.

Parkimiskoht. Siin kehtib sama reegel mis järjekorras seistes – trügija saab parema koha.

Raamatud ja ajakirjad. Sirvid näiteks arsti oodates laual leiduvat ajakirja, siis aga kutsutakse sind ning viskad kiiruga ajakirja kotti. Vargus või mitte? Suurt kahju sellest kellelegi küll ei teki, ent siiski oled endaga kaasa võtnud võõra vara. Sama kehtib raamatu kohta, mille sõbralt juba aastaid tagasi laenasid, kuid unustasid tagasi viia.

Välgumihkel. See kuulub kõige sagedamini kaotatud asjade hulka koos pastakate, võtmete ja rahakotiga. Võõralt või ka sõbralt laenuks küsitud välgumihkel võib lihtsasti aga kaduda su enda taskusse ning sinna jäädagi.

Asjad toidukohast. Olgu tegu ketšupipaki, salvrättide või noa ja kahvliga – arvad, et toidukohale ei lähe see midagi maksma? Mitte siis, kui igal aastal kaob sel viisil tuhandeid ketšupipakke.

Toit. See kipub vaikselt vähenema või kaduma asutustes, kus viibib hulk inimesi koos – näiteks kontori või ühiselamu külmkapist.

Kilekotid. Kilekotte läheb ikka vaja, kellel siis prügikotiks, kellel asjade tassimiseks. Kui neid tasuta jagatakse näiteks müügikampaaniate raames, ahnitseb nii mõnigi endale terve kuu varu kilekotte. Sama kehtib õhukeste kilekottide kohta, mida poes salaja mitmekaupa taskusse topitakse, kui muud kotti pole parajasti võtta.

Toidukarbid. Vahel pannakse sõprade või sugulaste sünnipäevadelt toidujääke kaasa, et külaline need kodus ära tarvitaks. Nii kipub hajameelsemal inimesel koju kogunema mitmeid toidukarpe, mille sees toit kunagi ammu koju transporditi, kuid mida ei plaani ta võibolla kunagi tagasi viia.