Mõis Savisaare ühistupangast: kas teie annaksite sellisele asutusele tegevusloa?

Ärimees Jüri Mõis. Foto: Erik Prozes

Finantsinspektsioon lükkas Eesti Ühistupanga tegevusloa taotluse tagasi, kuna Tallinna linnavalitsus ei ole andnud neile piisavalt infot Edgar Savisaare kriminaalsüüdistuse kohta. 

Ettevõtja ja Eesti Ühistupanga nõukogu liige Jüri Mõis ütles, et finantsinspektsiooni samm on arusaadav, kuna panga kaks juhtivat isikut on kriminaaluurimise all. «Kas teie annaksite sellisele sellisele asutusele pangalitsentsi?» küsis Mõis retooriliselt. «Väga kahtlane. Nad ütlevad, et ajage oma asjad korda ja tulge siis tagasi.»

Mõisa sõnul tuleks ühistupanga üle arutades eraldada omavahel kaks asja: üks on see, mis toimub panga sees, ja seal on Mõisa sõnul kõik korras. «Olulisem küsimus on aga see, kuidas aja jooksul on 10 miljonit eurot pläuhti linnakassast välja läinud panga kätte. See on avalik raha ja avalik teema ja seda peaks uurima,» on Mõis kindel. 

Mõis ei tahtnud vastata küsimusele, kas ta soovib panga nõukogu liikmena, et ettevõte saaks litsentsi ja oma tegevusega lõpuks alustada. «Ma olen öelnud, et mina läksin sinna selleks, et ära hoida raha raiskamine. Nüüd, kus 10 miljonit on juba välja kantud, on minu roll järelevalve teostajana just eriti oluline,» rääkis ta. 

Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler ütles, et tegevusloa andmine eeldab panga omanike põhjalikku taustakontrolli. Teatavasti on Tallinna linnapea Edgar Saviaar ja linnavolikogu esimees Kalev Kallo kriminaalsüüdistusega kohtu all.

Seetõttu ongi inspektsioon korduvalt soovinud Savisaare ja Kallo süüdistusakte saada. Kuna seda infot pole pank neile andnud, siis ei olegi võimalik veenduda, kas omanike taust vastab nõuetele või mitte, rääkis Kessler. 

Ühistupanga juhile Ülle Mathiesenile jääb finantsinspektsiooni seisukoht arusaamatuks. «Me ei nõustu finantsinspektsiooni seisukohaga, et Tallinna linn institutsioonina pole piisavalt usaldusväärne panga liige,» märkis Mathiesen. 

Tema sõnul ei ole neil kuidagi võimalik Edgar Savisaare süüdistusakte inspektsiooniga jagada, kuna kõik need toimikud on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks ja seeõttu puudub pangal igasugune õigus nende jagamiseks. 

«Oleme seda korduvalt inspektsioonile ka rääkinud, saatnud isegi prokuröri seisukoha, et menetluse ajal ei saa neid dokumente jagada. Ühe võimalusena oleme pakkunud, et inspektsioon võiks prokuratuurist ise küsida asju, mis neid kriminaalasjas täpsemalt huvitavad,» selgitas Mathiesen. 

Kilvar Kessler vastas, et see ei ole nende jaoks piisav argument ja nad ei saa olulise taustainfo puudumisele lihtsalt läbi sõrmede vaadata. Kui Ühistupank tahab tegevuslitsentsi, aga ei esita seaduse järgi nõutavaid andmeid, siis on see panga, mitte finantsinspektsiooni probleem, märkis Kessler.

«Meil ei ole võimalik sisuliselt hinnata panga asutamiseks seaduse järgi nõutud viie miljoni euro suuruse kapitali olemasolu küsimust, kui taotleja selle summa kohta keelduks andmete esitamisest ükskõik missuguse argumendiga,» selgitas Kessler. 

Järgmise asjana tõi pangajuht Ülle Mathiesen välja, et inspektsiooni etteheited tunduvad seda kummalisemad, kuna Edgar Savisaar on juba pikemat aega kohtu otsusega Tallinna linna juhtimisest kõrvaldatud. «Meie hinnangul ei ole põhjust Tallinna linna kui institutsiooni finantsilises usaldusväärsuses küll kahelda,» sõnas ta. 

Mathieseni sõnul näitab Tallinna finantstugevust  ka rahvusvahelise reitinguagentuuri Moody'se hiljutine otsus tõsta linna reiting tasemele A2.

Seetõttu kavatseb ühistupank otsuse lähiajal esialgu finantsinspektsioonis juures vaidlustada. Kui see ei anna vajalikku tulemust, kaaluvad nad Mathieseni sõnul tõsiselt kohtusse kaebamist. 

Kilvar Kessler rõhutas veel, et tegevusloa taotluse läbi vaatamata jätmine lõpetab konkreetse menetluse ega tähenda tegevusloa andmist või selle andmisest keeldumist.

«Juhul kui taotleja on kokku kogunud vajaliku informatsiooni tegevusloa taotluse sisuliseks läbiviimiseks, on taotlejal võimalik esitada Finantsinspektsioonile uus taotlus,» teatas ta.

Möödunud aasta lõpuks oli Tallinna linn Ühistupanga asutamisele kulutanud üle 5 miljoni euro ning kavatseb lähiaastatel sinna juurde panna veel 4,2 miljonit eurot. 

Kes kuuluvad Ühistupanka?

Ühistupangal on 161 eraisikust ja juriidilisest isikust liiget. Nende  hulgas on Tallinna linn, Tartu Tarbijate Kooperatiiv, Mainor, Estiko,  E-Piim Tootmine, Endover Kinnisvara, Silikaat Grupp, Saidafarm, Fund Ehitus ja Seven Oil. Samuti olid asutajaliikmeteks Põlvamaa, Kambja, Maaelu Edendamise ja Kehtna hoiu-laenuühistud, EELK Varahaldus ning  mitmed väiksemad ettevõtted.