Eesti Pank: Eesti majanduse suurim risk tuleb Põhjamaadest

Kuigi Eesti majanduse seis on stabiilne, võib suurimat ohtu kujutada siinsete pankade Põhjamaade emafirmade tegevus. Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Kuigi Eesti Pank hindab Eesti majanduse seisu heaks, tuleb suurim oht Põhjamaadest, kus pankade riskid on kasvanud ja üldine majandusaktiivsus vähenenud. 

Põhjamaade majandusest või pangagruppi­dest tulenevad riskid võivad Eesti finants­sektorit ja meie tütarpanku haavata likviidsuse ja rahastuse kaudu, samuti võivad need vähendada Eesti ettevõtete laenumakse võimet, kirjutas Eesti Pank viimases finantsstabiilsuse ülevaates.

Põhjamaade majandusest lähtuv risk tuleb eeskätt majapidamiste suurest võlakoormusest, kinnisvarahindade kiirest kasvust ja pankade turupõhise rahasta­mise suurest osakaalust, mida võimendab omakorda majanduste tihe omavaheline seotus.

Emapankadest saadud vahendid moodustavad Eestis tegutsevate pankade rahastamisest olulise osa, ligikaudu viiendiku. Samuti on emapangagruppidega seotud Eesti suuremate pankade likviidsusjuhti­mine, mistõttu mõjutaksid emapankade võima­likud rahastamis- ja likviidsusprobleemid ka siin­seid panku, märgib Eesti Pank. 

Kui emapangagrupid peaksid Eestis tegutsevate pankade rahastamist vähendama, mõjutaks see laenupakkumist Eestis. Lisaks vähendaks Põhjamaade majandust tabavad tagasilöögid nõudlust Eesti ekspordi järele ja ekspordiettevõtete laenumaksevõimet. 

Samas vähendavad riske Põhjamaade hea majan­duslik olukord ja pankade suhteliselt tugev finantsseis. Eesti pangandussektori ja majan­duse seisukohalt olulisima riigi Rootsi majan­duskasv püsib tugev ja tööturu olukord on paranenud.

Hoiatab ka kinnisvarabuumi eest

Järgmine suurem risk on Eesti Panga hinnangul see, et Eesti ettevõtete kasumlikkust sööb kiire palgakasv, mis nõrgestab ettevõtete laenumaksevõimet ja halvendab pankade laenukvaliteeti. 

Kolmanda olulise riskina tõi keskpank välja hindade kasvu ja tehinguaktiivsuse kinnisvaraturul. Sissetulekute kasv ja kindlustunde para­nemine tõstavad veelgi tehinguaktiivsust ja kiirendavad hinnakasvu.

Koos madalate intressimääradega kasvavad eluasemelaenude ja kinnisvaraettevõtete laenud. See suurendab pankade haavatavust kinnisvarasektori riskide suhtes, märkis Eesti Pank. 

Kuna sissetulekud on pikka aega kiiresti kasvanud, võivad majapidamised oma maksevõimet üle hinnata. Eesti eluasemeturul on nõudlust ja hindade kasvu viimastel aastatel toetanud sissetulekute hoogne kasv ja madalal püsinud intressimäärad.

Eriti ohtlik on, kui maksevõime hinnang põhineb eeldusel, et sissetulekute kiire kasv jätkub ka tulevikus. Kuna palgad on kasvanud ettevõtete tootlikkusest kiiremini, ei saa selline olukord pikalt kesta.

Kui pangad peaksid hakkama laenutingi­musi leevendama, suurenevad kinnisva­raturu riskid. Eluasemelaenude ja kinnisvara-arendajatele antud laenude mahu osakaal laenu­portfellis on samas suurenenud vaid pisut.

Laenutingimused on püsinud samad ning laenu ei kasutata kinnisvara finantseerimiseks varasemast suuremas ulatuses. Samas survestavad kasvavad kulud ja ka madalad intressimäärad panku tulu­baasi suurendama ja laenukasv võib kiireneda. 

Nõudluse järsk vähenemine

Eesti Pank märgib, et eluasemeturul nõudlust toetanud demograafilised tegurid on muutumas. Viimastel aastatel on nõudlust eluasemeturul suurendanud rahvastiku ümberpaiknemine suure­matesse linnadesse ja 25–39-aastaste osakaalu suurenemine rahvastikus. 

Kinnisvaraarendajad on sellele vastates toonud turule järjest rohkem uusi eluasemeid. Lähiaastatel aga hakkab selles vanuses rahvastiku osakaal üsna järsult vähe­nema, mis toob kaasa nõudluse vähenemise ja surve hindade alanemiseks.

Sellega peaksid arvestama nii kinnisvaraarendusettevõtted ja nende rahastajad kui ka majapidamised, kes endale kinnisvara soetavad, märgib keskpank. 

Siiski leidis Eesti Pank, et enamik Eesti finantsstabiilsust ohustavatest riskidest on lähiajal väikesed ja eluasemelaenude nõudeid pole praegu vaja karmistada