/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/10/17/5968101t1h30a7.jpg)
Maa-ameti avaldatud 2016. aasta tehingute analüüs näitab, et haritava maa mediaanhind oli möödunud aastal 2700 eurot hektari kohta, olles 8 protsenti kõrgem kui aasta varem.
Haritava maa hektari hind kasvas eelmisel aastal 8 protsenti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige aktiivsem oli haritava maa turg Lääne-Virumaal, kus tehti 141 tehingut. Järgnesid Viljandi- ja Järvamaa 118 tehinguga, teatas amet.
Haritava maa hind oli kõrgeim Jõgevamaal, madalaim Hiiu- ja Saaremaal. Maatüki hinda mõjutab muude tegurite seas pindala, suurema põllumaa hektari mediaanhind on kõrgem kui väiksemal põllumaal. 2016. aastal oli tehingute mediaanpindala 7,4 hektarit, mis on suurem kui aasta varem.
«Viimastel aastatel on huvi Eesti põllumaa vastu üha kasvanud, sellele viitab asjaolu, et viie aastaga on haritava maa hektari hind tõusnud koguni 85,3 protsenti,» ütles maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.
Haritava maaga tehti 2016. aastal kokku 1404 tehingut, mis on 3 protsenti rohkem võrreldes 2015. aastaga. Tehingute koguväärtus kasvas 2016. aastal 30,4 protsenti võrreldes eelmise aastaga, ulatudes 41,1 miljoni euroni.