Saksa kantsler Angela Merkel rääkis eile Euroopa liidritele augu pähe: uus 500 miljardi eurone päästefond tehti ümber nii, et liikmed liiga kiires tempos sissemakseid tegema ei peaks.
Euroopa sai «väljavenitatud» päästefondi
Uus fond, mis käivitub aastal 2013, eeldab 80 miljardit eurot nn sularahasissemaksetena, lisaks sellele 620 miljardi euro väärtuses tagatisi ja garantiisid. Et olla võimeline kasutama kogu 500 miljardi eurost laenuvõimsust, päästmaks Kreeka kombel kokku varisevaid riike.
Algselt olid euroala rahandusministrid leppinud kokku, et fondi pannakse kohe alguses 40 miljardit eurot. Ning ülejäänud raha kolme aasta jooksul.
Kuid Merkeli koalitsioonikaaslased, Saksa Vabad Demokraadid, olid nii kärmelt maksmise vastu. Ning kantsler suutis venitada maksed viie aasta peale: 16 miljardit eurot aastas.
Saksa käik tuli ootamatult ja ajas vihale nii mõnegi ELi liikme, traditsioonilised liitlased Hollandist kaasa arvatud.
Kuid pärast hiliste õhtutundideni väldanud vaidlusi võeti Saksa ettepanek siiski vastu.
«Raske isegi öelda, kummad siin tõrksamad ja ebaeuroopalikumad on – Põlissoomlased või vabad demokraadid,» ütles üks kõrge ELi ametnik, viidates kõrgelt lendavale euroskeptilisele parteile, mis ähvardab võita aprillikuised Soome valimised.
Uutesse reeglitesse pandi ühtlasi kirja kokkulepe, et euromaad kiirendavad sissemakseid juhul, kui väljaupitamist vajab mõni suur riik ja fondis pole piisavalt raha, et operatsiooni teostada.
See säte ajas turri hispaanlaste ja itaallaste suled. Nad hakkasid muretsema, et peaksid siis rohkem sularaha välja käima – sel ajal kui parema krediidiseisuga maad nagu näiteks Saksamaa ja Holland võiksid lihtsalt täiendavad laenugarantiid välja käia.
Ametnikud ütlesid, et Itaalia peaminister Silvio Berlusconi tõrkus vastu ja blokeeris kokkulepet veel tükk aega pärast seda, kui kõigi 17 riigi eksperdid käed olid löönud.
Lõppude lõpuks leiti selline lahendus, et sõnastust muudeti udusemaks ja lubadusi vähem konkreetseteks.
Copyright The Financial Times Limited 2011.