Levinud telefonipettused, mille tõttu võid oma rahast ilma jääda

Telefonipettus. Foto on illustratiivne. Foto: Panthermedia / Andriy Popov

Petturid on kavalamad kui arvata oskad, mistõttu tuleb olla väga skeptiline ja ettevaatlik, kui keegi küsib telefonitsi sinu andmeid või raha.

Reader’s Digest avaldab näiteid telefonitsi tehtavatest petuskeemidest, millest mõned on sellisel kujul levinud juba aastaid.

«Kas kuuled mind?» Kui tundmatu isik helistab ning küsib inglise keeles, kas kuuled teda, on väga ohtlik vastata jaatavalt. Kurjategija just seda ootabki ning tihtipeale salvestatakse see jaatav vastus. Nii võivad nad salvestist kasutada näitamaks, et oled mingi muu pakkumisega nõustumist kinnitanud, näiteks vastanud jaatavalt neile makse tegemisele. Kui sama fraasiga helistab mõni tuttav, kuid kõne tundub veider, siis väldi igaks juhuks samuti jaatamist, vaid vasta näiteks, et kuuled teda hästi.

Pank helistab. Tundub turvaline? Siiski mitte. Kuula tähelepanelikult, mida täpsemalt küsitakse. Mõned petturid võivad näiteks ette vuristada su kaardi numbri ja aegumiskuupäeva ning paluda kiirelt kinnitada oma turvakoodi. Ei ole aga kuidagi loogiline, et helistaja pangast palub sul meenutada või kinnitada oma PIN-koode või muud tundlikku infot. Kui asi tundub kahtlane, lõpeta kõne ja uuri välja, kas see telefoninumber vastab panga klienditeeninduse omale. Võid ka infotelefonile helistada ja uurida, kas sulle helistasid nemad või keegi teine.

Ainult üks helin. Isegi kui number tundub tuttav, siis on kiiruga tehtud vastamata kõne siiski kahtlane. Ära ole uudishimulik ega helista tagasi. Tagasi helistamine näitab, et tegu on reaalse inimese numbriga ning ta tavatseb võõrastele numbritele helistada. Seega võivad petturid hakata sulle iga kell kõnesid tegema ja mida tahes nõudma. Unustada ei saa ka seda, et tegu võib olla tasulise numbriga ning kõne läheb kalliks maksma. Kui kõne oli väga tähtis, siis helistab isik uuesti või jätab sõnumi.

Kõne röövijalt. Helistada võib ka röövel, kes teatab, et tema käes on sinu lähedane inimene. Säilita seda kuuldes siiski rahu ning ära nõustu millegagi. Röövli eesmärk on siiski esmajoones kätte saada lunaraha, mitte ühe eituse järel inimesele kohe viga teha. Püüa kiiremas korras selle lähedasega ühendust saada ja looda, et ta võtab telefoni vastu. Pane ka tähele, kas helistaja püüab kõnet kiirelt lõpetada või mitte. Kui tegu on viimase variandiga, siis on tõenäolisemalt tegu lihtsa petturi ning tasulise kõnega.

Kõne tehnoloogiafirmast. Kui helistab Microsofti, Apple’i või muu sarnase ettevõtte töötaja ning küsib, kas sul on oma seadmetega probleeme, vasta eitavalt ning pane toru ära. See skeem on liikvel olnud juba ligi kümme aastat. Töötaja võib näiteks rääkida, et neid teavitati seadme nakatumisest pahavaraga ning pakub, et teeb selle korda. Tegelikkuses on tema eesmärk arvutisse hoopis pahavara saata või varastada sinu isiklikke andmeid. Loe Microsofti petukõnedest lähemalt RIA blogist.

Vanuritele suunatud pettus. Petturitel on lihtne sihtmärgiks valida vanemad inimesed, kes kipuvad helistajat rohkem uskuma ja usaldama. Nii võib kurjategija teeselda, et on nende lapselaps, kes on võõras riigis hädas ja vajab raha. Siis tasub kindlasti selgeks teha, kas see vastab tõele – helistada otse sugulase või tuttava telefonile või tema vanematele, uurida helistajalt rohkem infot ja küsida konkreetseid küsimusi.

Õnneliku võitja skeem. Õnnitleme, sa võitsid just miljon eurot! Enne kui õnnest lakke hüpata, peaks siiski veenduma, et süllekukkunud õnn on ka reaalne. Et loteriiga võita, pead olema ka selles osalenud. Seega küsi, millises mängus selle võitsid ja millisest füüsilisest kohast auhinna kätte saaks. Kindlasti ära anna välja oma isikuandmeid. Veidi kahtlust peaks äratama ka see, kui auhinnaks lubataksegi täpselt miljonit – näiteks lotoga võidetakse harva nii ümmargune summa.

Annetuste kogujad. On üsna ebatõenäoline, et heategevusorganisatsioon helistab sulle ning palub annetusraha üle kanda. Seega ole pigem ettevaatlik ja isegi ebaviisakas – ütle, et mõtled järele ja helistad neile tagasi ning pane toru ära. Siis jääb sul aega välja uurida, kas telefoninumber klapib organisatsiooni omaga või kas sellise nimega organisatsioon on üldse olemas. Siin kehtib sama reegel nagu alati – ära anna mingil juhul telefonitsi oma isiklikke andmeid välja ning soovitatavalt ära ka nõustu ühegi rahalise kohustusega.

Loe ka, millistelt telefoninumbritelt on Eesti elanikele pettuse eesmärgil helistatud.